Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega.

Üldine suundumus

1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitte toetatud või ebapiisavalt toetatud Euroopa tähtsusega avalike hüvede tagamiseks.
2. Ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika osakaalu vähendatakse.
3. Keskendutakse Euroopa ees seisvatele tulevikuväljakutsetele.

Kulud
Ühine Põllumajanduspoliitika
1. Otsetoetused senisel kujul, nn rahvuslikud ümbrikud ja poliitika kahesambaline struktuur kaotatakse.
2. Keskendutakse põllumajandusettevõtetele, kes pakuvad avalikke hüvesid ja kes ilma toetusteta turu tingimustes ei peaks vastu (sh. asjakohastel juhtudel väikesed põllumajandusettevõtted ja ebasoodsate tingimustega piirkonnad).
3. Vähendatakse Euroopa põllumajanduse sõltuvust mineraalväetiste, pestitsiidide, fossiilkütuse ja importsööda kasutamisest.
4. Tagatakse kiirendatud üleminek ringmajandusele, eelkõige mahetootmise osakaalu suurendamise teel; toetatakse eelkõige mahetootmisele üleminekut ja vajadusel (kui turg seda ise piisavalt ei taga) ka mahetootmise jätkamist.
5. Kõrge loodusväärtusega põllumajanduse, eriti pärandkoosluste hooldamise ja taastamise mahud viiakse tasemele, mis toetab tõhusalt Euroopa elurikkuse ning maastike säilitamist, tagades selleks piisavad ja eesmärgipärased toetused.
6. Euroopa põllumajanduse geneetilised ressursid (põlistõud ja -sordid) säilitatakse tõhusalt, toetades nende jätkuvat kasutamist.
7. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete eelarvet suurendatakse oluliselt, võimaldamaks vajadustele vastavat meetmepaletti, kus oleks esindatud nii laiemad kui ka kitsama eesmärgiga meetmed.
8. Sama avaliku hüve pakkumisel makstaks kogu ühenduse piires sama tasemega toetusi või lähtutakse toetatava hüve tegelikust maksumusest põllumajandusettevõtte jaoks.


Keskkond
Senise LIFE programmi kogemuste baasil luuakse uus piisava suurusega Euroopa Liidu keskkonnarahastu.

Energeetika, tööstus ja transport
Toetatakse üksnes projekte, mis aitavad Euroopa Liidul oluliselt vähendada sõltuvust fossiilkütusest ja sel viisid võimaldavad kärpida süsinikdioksiidi heitmeid ning suunavad tootmise ringmajanduse põhimõtete suunas.

Innovatsioon
1. Toetakse uuringuid, mis võimaldavad vähendada fossiilkütuste, mineraalväetiste ja pestitsiidide, biotsiidide ning teiste ohtlike kemikaalide kasutuse vähendamist ning aitavad tõhusale üleminekule ringmajandusele.
2. Toetakse uuringuid, mis aitavad tõhusalt kaitsta ja säästvalt kasutada elurikkust.

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
1. Toetatakse vaesemaid piirkondi ja piiriülest koostööd
2. Keskendutakse sotsiaalsele kaasatusele, tööhõivele, oskustele, innovatsioonile, kliimamuutusele,
energiaalasele ümberkorraldusele ja keskkonnasäästlikumaks muutumisele.

Uued prioriteedid
Senisest tõhusam säästva arengu rahastamine globaalselt, sealhulgas rände lähteriikides.


Tulud

1. Eelarve süsteemi lihtsustatakse, sealhulgas kaotades kõik senised „tagasimaksed”.
2. Seatakse sisse Euroopa Liidu ühised keskkonnamaksud: süsinikdioksiidi maks, mineraalse lämmastiku maks, enimkasutatud pestitsiidide maksud.
3. Seatakse sisse ühine maks rahvusvahelistele finantstehingutele, kui see osutub vajalikuks Euroopa Liidu prioriteetsete kulutuste katteks.

Järelmõte ehk pisike kommentaar


Tegelikult ei ole ka ülalpool pakutud mõtted sugugi radikaalsed, pigem lihtsalt kainemõistuslik ettepanek raha raiskamise lõpetamiseks ja tuleviku kindlustamiseks vajalike tegevuste rahastamiseks.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

European Commission briefing on CAP future in Tallinn

The Commission presented the CAP future communication “The Future of Food and Farming” in Tallinn on 14 th of December. Not much new info compared to what one can get from the reading of the document could be obtained. Some minor clarifications and indeed confirmation of the initial impressions did result from attending the meeting though. The commission wants to maintain the two-pillar structure and seems to have support from the member states on that. This does not mean that environmental NGOs should stop saying that this system is obsolete and needs a radical reform but the real question at this stage seems to be how much money will go into which pillar. Since the financing is part of MFF, the Commission was adamant not to give a hint about this matter. For the NGO community there seems to a clear case for a strong stance on MFF: all the cuts resulting from Brexit must happen in Pillar I – no cuts to Pillar II. Meeting shed some additional light on programming bo
Read more

EKO: The near future must bring a turn towards greener agriculture

Image
Yesterday, on April 27th, the Estonian Chamber of Environmental Associations (EKO) sent a set of proposals to the Minister of Rural Affairs for the next seven-year cycle of agricultural policy. EKO emphasizes that Estonian agricultural subsidies of the new funding period must focus more on organic farming, preserving landscape biodiversity, preventing of water pollution and conservation of soil's good health and restoration of carbon sequestration. Edges of fields, which are rich in blooming plants, help to preserve the biodiversity of landscapes and the natural benefits that are important to farmers. Often, however, the field edges look the opposite as in this photo, made by Aveliina Helm (University of Tartu) EKO's proposals for a new period in agriculture are based on expert knowledge and increasing volume scientific analyzes of the environmental impact of European and Estonian agriculture. EKO acknowledges that many of the activities and grants planned for the new period ar
Read more