Jätkusuutliku põllumajanduse poole / Towards sustainable agriculture

We are very excited about all the great people who are coming to Tallinn for the conference "CAP 2020. Towards sustainable agriculture". There will be environmental and agricultural organisations, agricultural experts, farmers and officials of Estonia and the other EU Member States attending the conference. Here is the list of speakers: Marko Gorban -  Deputy Secretary General ,  Estonian Ministry of Rural Affairs Harry Liiv , Deputy Secretary General ,  Estonian Ministry of the Environment Kaul Nurm , Member of the Council, Estonian Farmers Federation Juhan Särgava , farmer, Baltic Sea Friendly Farmer of the Year 2013, SaidaFarm Ottilia Thoreson , Programme Director, WWF Baltic Ecoregion Programme Jabier Ruiz , EPO Senior Policy Officer, Agriculture and Sustainable Food System, WWF Mikhail Durkin , Executive Secretary, Coalition Clean Baltic (CCB) Inés Jordana , Senior Agriculture and Food Policy Officer, SEO/BirdLife Faustine Bas-Defossez , Polic

The environmental and agricultural organisations, agricultural experts and officials of Estonia and other EU Member States will attend a conference on 1 September to discuss the future of European agriculture. The two-day event organised under the auspices of the Estonian Fund for Nature (ELF) focuses on the Common Agricultural Policy (CAP) of the European Union, which is one of the most expensive and central policies of the Union. The CAP has a significant impact on Estonian farmers, other residents and nature. “The direction in which the CAP moves also determines the future developments in Estonia – which support will be granted to farmers, how healthy is the food sold in shops and on markers, and how the birds and the bees get on,” explained Aleksei Lotman, expert of environment-friendly agriculture of the ELF and moderator of the conference. “The CAP, which comprises approximately 40% of the joint budget of the European Union, has a strong impact on what we eat and our

Käesoleva nädala lõpus, 1. septembril kogunevad Eesti ja teiste ELi riikide keskkonnaühendused, põllumajandustootjate organisatsioonid, põllumajanduseksperdid ja ametnikud konverentsile, et arutada ühiselt Euroopa põllumajanduse tuleviku üle.  Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel toimuva kahepäevase sündmuse fookuses on ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis on ühenduse üks kulumahukaimatest  ja keskseimatest poliitikatest. ÜPP mõjutab märkimisväärselt nii Eesti talunikke kui ka teisi elanikke ning loodust. “See, kuhu tüürib ühine põllumajanduspoliitika, määrab oluliselt ka edasisi arenguid Eestis - milliseid toetusi saavad talunikud, kui tervislik on poodides ja turul olev toit ning kuidas elavad mesilased ja linnud. ELi ühisest eelarvest ligi 40% moodustav ÜPP mõjutab tugevalt nii meie toidulauda kui elukeskkonda,” selgitas ELFi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert ning konverentsi moderaator Aleksei Lotman. “Konverents toob kokku eri valdkondade eksperdid,

Euroopa Komisjon viis kevadel läbi avaliku konsultatsiooni  Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikust, mille tulemused avalikustati juuli algupoolel. Muu hulgas küsiti vastajatelt, kas ÜPP saab hakkama Euroopa põllumajanduse ees seisvate keskkonnaprobleemidega. Populaarsemaiks vastusevariandiks osutus „mitte sugugi”. Seejuures on tähelepanuväärne, et nii arvas nii põllumajandusega seotud kui ka mitte seotud vastajate enamus. Euroopa Komisjon ja teised ÜPP eestkõnelejad tavatsevad seevastu väita, et poliitika on oluline meie põllumajanduse suunamisel keskkonnasõbralikule teele. Kellel on õigus? Kuivõrd, nagu nimigi ütleb, on ÜPP näol tegemist ühise poliitikaga, ei piirdu ma järgnevalt kodukamaraga, vaid vaatan ka suuremat pilti, kuigi loomulikult tulevad mõnedki näited kodule lähemalt. Et ÜPP eelarvest Euroopa Liidu terviku tasemel põhiosa moodustavad 1. samba otsetoetused, siis vaatleks eelkõige just nende keskkonnamõju. Seejuures võimaldab otsetoetuste erinev

ELi Nõukogu eesistujana on Eestil oluline roll ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikudebattide vedamisel. Kuidas peaks katma eurooplaste toidulaua? Milline põllumajandus on jätkusuutlik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt? Vaatame üheskoos otsa Eesti ja Euroopa põllumajanduse hetkeseisule ja tulevikuvisioonidele: kas vajame ühises põllumajanduses olulist muutust või piisab “peenhäälestusest”? - just neil teemadel arutame 1 2. augustil kl 12 Arvamusfestivali Euroopa alal. Arutelu juht: Kaja Kärner, ajakirjanik Osalejad: Roomet Sõrmus (Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda), Aleksei Lotman (SA Eestimaa Looduse Fond), Marko Gorban (maaeluministeerium), Elen Peetsmann (SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus) Korraldaja: Euroopa Liidu Sekretariaat Eestimaa Looduse Fond Vaata otseülekannet SIIT!

Abstract Eutrophication continues to be a priority threat to the Baltic Sea and further reduction of nutrient run-off is necessary. Since big part of nitrogen inputs originates from agriculture, impact of common agricultural policy (CAP) direct payments needs to be assessed. According to our hypothesis the direct payments create a possibility to use bigger quantities of procured inputs like mineral fertiliser and farm animal fodder than would otherwise be used, thus contributing to surplus nitrogen that is leading to the run-off and thus eutrophication of the Baltic Sea. We checked the hypothesis by comparing the payment levels to nitrogen balances and use in EU member states. The analysis revealed a reliable correlation between these, that is consistent with our hypothesis of higher payments leading to bigger surplus and hence contributing to eutrophication. We therefore conclude that CAP direct payments are a case of environmentally harmful subsidy and abolishing these would repre