Jätkusuutliku põllumajanduse poole / Towards sustainable agriculture

Meie kodumere seisund pole enam pikemat aega kiita. See on sedavõrd vana lugu, et paljud inimesed on sellega harjunud ja lakanud olukorra tõsidust märkamast. Samas on üksjagu neidki, kes elavad pidevas paanikaseisundis ja näevad katastroofi seal, kus tegelikult on pigem probleemid. Mis siis on meie merel viga ja kas kõik on päris läbi või on mõni asi hästi ka? Ning millist mõju avaldab meie kodumerele Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika? Mürgid vähendasid hüljeste ja kotkaste arvukust Inimene on Läänemere ääres elanud aastatuhandeid ja mingisugune mõju on tema tegevusel olnud algusest peale. Ent pole liiga suur lihtsustus öelda, et enamik tõsisemaid probleeme on pärit Teise maailmasõja järgsest ajast. Just siis algas meie mere laiaulatuslik ja peaaegu üheaegne reostamine tööstuse kasvu, puhastamata olmereovee veekogudesse suunamise ning põllumajanduse kemiseerimise tõttu. Lisaks tekitati siis Läänemerre veel üks ajapomm sinna uputatud sõjamürgitünnide näol. Naftasa

Euroopa Komisjon algatas 2. veebruaril kolmekuulise avaliku konsultatsiooni Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle pärast aastat 2020, mil lõpeb praegune eelarveperiood. Eestimaa Looduse Fond ankeedis avaldatud seisukohtadega saab tutvuda  SIIN! Avalikus konsultatsioonis kutsutakse põllumehi, nende esindusorganisatsioone ja kõiki, kes põllumajanduse ning toidutootmise tuleviku vastu huvi tunnevad, ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemal arvamust avaldama. Iga soovija saab enda arvamust avaldada SIIN! Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon kestab kuni 2. maini 2017

Why have the Estonian Fund for Nature, Estonian Semi-natural Communities Conservation Association and the Estonian Ornithological Society joined more than two hundred NGOs in the demand for a radical reform of the Common Agricultural Policy? The answer to our unruly behaviour has been partly given in the previous post from 3rd of April. That post is also the base for what will follow below, so it might make sense to give it a (second) look. Together with colleague Kuno Kasak we have checked if a common-sense understanding that a subsidy with unspecified goal – that is the case of CAP Pillar I direct payments – would actually support (over)procurement of fertilisers, fodder and pesticides, with all the environmental damage as a result. The uneven distribution of direct payments between the member states – however unjust – provided an easy way to compare it to the values of agri-environmental indicators for the same countries. Relevant data are publicly available from Eurost

Miks ründavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogia Ühing ja PärandkooslusteKaitse Ühing Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat? No olgem ausad, ega me siis üksi: enam kui kakssada erinevat Euroopa kodanikühendust nõuavad ÜPP radikaalset muutust. Asjal on ikka sügavam põhjus. Tegelikult alustasin juba oma 29. märtsi postituses selgitamist, miks me oleme veendunud, et ÜPP on katki. Kuivõrd mõnes mõttes jätkan praegu sealt, kus eelmine kord pooleli jäin, soovitaksin ka kõnealune postitus üle lugeda. Tegime koos kolleeg Kuno Kasakuga mõned statistilised analüüsid kontrollimaks, kas tervemõistuslik arusaam, et makstes ebaselge eesmärgiga toetusi (mida ÜPP 1. samba otsetoetused kahtlemata on), toetame tegelikult väetise, sööda ja pestitsiidide liigostmist ning sellega kaasnevat keskkonnakahju, peab vett. Toetuste ebavõrdne jaotus, mis on küll vaieldamatult ebaõiglane, pakkus võimalust võrrelda erineva toetustasemega riikide põllumajandus-keskkonna näitajaid, mis on av

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ)  seisavad koos kahesaja Euroopa organisatsiooniga selle eest, et suure negatiivse keskkonnamõjuga ELi ühine põllumajanduspoliitika oleks tulevikus jätkusuutlikum. Mitmed keskkonnaühenduste analüüsid näitavad, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on väga suure keskkonnamõjuga ning ei ole olemasoleval kujul kestlik. “Lihtsalt öeldes on Euroopa Liidu kõige kulumahukam poliitika katki ning vajab parandamist,” nentis ELFi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. “Seisame selle eest, et alates 2020. aastast oleks ühine põllumajanduspoliitika mõistlikum ning arvestaks keskkonna, inimeste tervise ning nii väiksemate kui suuremate tootjatega,” lisas Lotman. ELFi ekspertide analüüs näitab, et praegune ELi põllumajanduse otsetoetuste süsteem, mis peaks ametliku retoorika kohaselt toetama põllumajanduse rohestamist, on keskkonnale kahjulik. Suuremate otsetoest

Kuni 2017. aasta 2. maini toimuvad Euroopa Komisjoni avalikud konsultatsioonid eesmärgiga panna paika ELi ühise põllumajanduspoliitika suunad peale 2020. aastat. ELF julgustab nii kodanikke kui organisatsioone sel teemal oma arvamust avaldama Euroopa Komisjoni ankeedis. Ankeeti saab täita SIIN ! Vastamisel võib olla abiks Living Landi kampaanialeht.

What is CAP? CAP is a well known acronym but how many people do actually know how it works? Most people have heard something about subsidies paid for farmers but that is it. CAP is about 40% of EU spending the bureaucracy is complicated and not even the farmers understand all of it. The money is divided between two so called pillars. Pillar I is financed totally from the EU budget and it takes up about three quarters of CAP (or about 30% of all EU spending). Biggest part of it are the so called direct payments, most of these are today decoupled from production. There are also limited possibilities to pay the coupled support and market related measures but their budget is limited. 30% of direct payments is dedicated to so called “greening”: ecological focus areas, crop diversification and protection of permanent grassland. Pillar II finances measures according to rural development plans, including agri-environment-climate measures. Getting dizzy? Read how European Commissio