Vahel ei lähegi kõige hullemini. Versioon 2.0.

Juuni keskpaigas kirjutasin sarnase pealkirja all Euroopa Parlamendi täiskogultoimunud hääletusest pestitsiidide ja ökoalade teemal. Kuivõrd mõneti seotud oli ka loo teema, siis võiks mälu värskenduseks toonase postituse üle vaadata, sest allpool kirjeldatav juhtum on justkui eelmise korra mosaiikpeegelpilt, kus mõned asjad peaaegu samamoodi, teised jälle üsna täpselt vastupidi.



Pestitsiidid, biotsiidid ja mitmedki teised kemikaalid võivad häirida paljude organismide endokriin- ehk sisenõretalitust. Selline mõju võib esineda isegi madalate kontsentratsioonide korral ja nii viia tõsiste tervisehädadeni. Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega looteeas, mil see võib põhjustada suguelundite deformatsioone ja sigimishäireid hilisemas elus, samuti kaaluprobleeme, käitumishäireid ja õppimisraskusi. Selle kohta on ajapikku piisavalt andmeid kogunenud ja nõnda on Euroopa Liidu kemikaalide kasutamist korraldavasse seadustikku, sealhulgas ka pestitsiide ja biotsiide käsitlevatesse määrustesse jõudnud ka nõue hoida ära endokriinseid häireid põhjustada võivate kemikaalide turule toomine.

Euroopa Komisjoni kohustati sõnastama endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemise kriteeriumid. Tähtaeg selle kohustuse täitmiseks oli 31. detsembril 2013, kuid Komisjon jättis selleks ajaks vastavad kriteeriumid delegeeritud määrusega kinnitamata. Euroopa Kohus leidis oma otsuses 16. detsembrist 2015, et Komisjon oli sellega jätnud täitmata talle Euroopa Liidu õigusega pandud kohustuse.

Euroopa Komisjon sai pika viivituse järel valmis kõnealuste kriteeriumite eelnõu. Dokument määras ebamõistlikult kõrge künnise endokriinsete häirete võimalikkuse tõestamiseks ja lisaks sellele isegi selliste häirete tõestamise korral lubas kemikaali kasutamist, kui „risk” leitakse olevat väike. Sellisena rikkus delegeeritud määruse eelnõu ettevaatuspõhimõtet ja sai tugevat kriitikat teadlastelt ning kodanikuühiskonnalt. Pärast korduvaid eelnõu arutelusid Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitees sai Komisjon siiski liikmesriikidelt piisava toetuse ja kehtestas mõnede muutuste sisseviimise järel delegeeritud määruse endokriintalitust häirivate kemikaalide kriteeriumite kohta. Muutused on kosmeetilist laadi ega arvesta eelnõule tehtud sisulist kriitikat. Muuhulgas esitas määrusele taas kord vastuväiteid Rahvusvaheline Endokrinoloogia Ühing (Endocrine Society).

Nüüd sekkus Euroopa Parlament, mille keskkonnakomisjon (kellele meeldib inglisepäraselt, siis „komitee”) tunnistas kõnealuse delegeeritud määruse vastuvõetamatuks ja tegi parlamendi täiskogule ettepaneku see tagasi lükata. Delegeeritud määruse vetostamiseks on vaja parlamendi absoluutset häälteenamust. Euroopa keskkonnaorganisatsioonid andsid endast parima, et see veto sünniks. Kirjutati, helistati, säutsuti jne võimalikult paljude Euroopa Parlamendi liikmete suunal. Eks andsin oma pisikese panuse minagi.

Hääletus ise läks pigem napilt, kuid siiski absoluutne häälteenamus saavutati piisavalt veenvalt: 389 häält delegeeritud akti tagasilükkamist nõudva resolutsiooni poolt ületab vajalikku künnist enam kui 40 häälega. Euroopa Komisjon peab nüüd delegeeritud aktiga uuesti tööle asuma ja senisest tõsisemalt arvestama vajadust kaitsta keskkonda ja tervist endokriinseid häireid põhjustavate kemikaalide vastu. Üks „tõrjelahing” võidetud.


Keskkonnaorganisatsioonid on arusaadavalt rõõmsad. Siiski ei maksa unustada, et kõnealune otsus käsitleb vaid ühte probleemirühma. Pestitsiididest tulenevate ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame põllumajanduspoliitika radikaalset reformi.

Postituse autor: Aleksei Lotman, ELF



Comments

Popular posts from this blog

EKO: The near future must bring a turn towards greener agriculture

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

European Commission briefing on CAP future in Tallinn