Vahel ei lähegi kõige hullemini. Versioon 3.0.

Juba kolmas kord selle aasta jooksul üllatab pestitsiididega seotud asjaajamine heast küljest – olles esmalt kõik keskkonnast hoolivad inimesed korralikult närvi ajanud.



See kord tuleb juttu glüfosaadist, maailma enimkasutatud herbitsiidist, mille jääke leitakse tänapäeval toidus, söödas ja inimeste uriinis. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur leidis tuginedes glüfosaadi kohta avaldatud teaduslikele artiklitele selle olevat tõenäolise kantserogeeni. Seevastu Euroopa Liidu institutsioonid jäid uskuma keemiatööstuse tellimusel valminud töid, mille kohaselt ei kujutavat antud kemikaal mingit ohtu.

Euroopa Komisjon oli eelmisel aastal avalikkuse suurest huvist mõneti kohkunud ja pikendas glüfosaadi kasutusluba vaid aastaks, kuid sel korral sooviti pikendada seda juba kümneks aastaks. Vastav ettepanek esitati Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee päevakorda.

Nüüd sekkus Euroopa Parlament, mille keskkonnakomisjon (kellele meeldib inglisepäraselt, siis „komitee”) tunnistas kõnealuse rakendusmääruse vastuvõetamatuks ja tegi parlamendi täiskogule ettepaneku resolutsiooniks, millega kutsutakse üles pärast üleminekuperioodi glüfosaat keelustada. Rakendusmäärust vetostada parlament otseselt ei saa, kuid selline resolutsioon on siiski suure poliitilise kaaluga. Euroopa keskkonnaorganisatsioonid andsid endast parima, et see resolutsioon sünniks. Kirjutati, helistati, säutsuti jne võimalikult paljude Euroopa Parlamendi liikmete suunal. Eks andsin oma pisikese panuse minagi. Resolutsioon võetigi vastu.

Järgmine päev toimus Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee istung, kus oli päevakorral glüfosaadi kasutuse pikendamine kümneks aastaks. Ka siin pingutati riikide positsioonide mõjutamiseks säästvamas suunas. Hääletus läks napilt, pikendamist toetas tegelikult väike enamus liikmesriike, kahetsusväärsel kombel ka Eesti; kuid otsuse sünniks olnuks vaja kvalifitseeritud häälteenamust, mida kokku ei saadud. Vastu olid Belgia, Kreeka, Horvaatia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Austria, Sloveenia ja Rootsi; erapooletuks jäid Saksamaa ning Portugal. Ilma piisava enamuseta komitees ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmise järel ei riski Euroopa Komisjon ilmselt kasutada teoreetilist võimalust omal vastutusel rakendusmäärus siiski vastu võtta ning peab nüüd rakendusmäärusega uuesti tööle asuma, olles nüüd sunnitud senisest tõsisemalt arvestama vajadust kaitsta keskkonda ja tervist. Üks „tõrjelahing” taas võidetud.


Keskkonnaorganisatsioonid on arusaadavalt rõõmsad. Siiski ei maksa unustada, et kõnealune otsus käsitleb vaid ühte toimeainet. Pestitsiididest tulenevate ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame põllumajanduspoliitika radikaalset reformi.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Popular posts from this blog

EKO: The near future must bring a turn towards greener agriculture

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

European Commission briefing on CAP future in Tallinn