Vahel ei lähegi kõige hullemini. Versioon 3.0.

Juba kolmas kord selle aasta jooksul üllatab pestitsiididega seotud asjaajamine heast küljest – olles esmalt kõik keskkonnast hoolivad inimesed korralikult närvi ajanud.



See kord tuleb juttu glüfosaadist, maailma enimkasutatud herbitsiidist, mille jääke leitakse tänapäeval toidus, söödas ja inimeste uriinis. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur leidis tuginedes glüfosaadi kohta avaldatud teaduslikele artiklitele selle olevat tõenäolise kantserogeeni. Seevastu Euroopa Liidu institutsioonid jäid uskuma keemiatööstuse tellimusel valminud töid, mille kohaselt ei kujutavat antud kemikaal mingit ohtu.

Euroopa Komisjon oli eelmisel aastal avalikkuse suurest huvist mõneti kohkunud ja pikendas glüfosaadi kasutusluba vaid aastaks, kuid sel korral sooviti pikendada seda juba kümneks aastaks. Vastav ettepanek esitati Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee päevakorda.

Nüüd sekkus Euroopa Parlament, mille keskkonnakomisjon (kellele meeldib inglisepäraselt, siis „komitee”) tunnistas kõnealuse rakendusmääruse vastuvõetamatuks ja tegi parlamendi täiskogule ettepaneku resolutsiooniks, millega kutsutakse üles pärast üleminekuperioodi glüfosaat keelustada. Rakendusmäärust vetostada parlament otseselt ei saa, kuid selline resolutsioon on siiski suure poliitilise kaaluga. Euroopa keskkonnaorganisatsioonid andsid endast parima, et see resolutsioon sünniks. Kirjutati, helistati, säutsuti jne võimalikult paljude Euroopa Parlamendi liikmete suunal. Eks andsin oma pisikese panuse minagi. Resolutsioon võetigi vastu.

Järgmine päev toimus Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee istung, kus oli päevakorral glüfosaadi kasutuse pikendamine kümneks aastaks. Ka siin pingutati riikide positsioonide mõjutamiseks säästvamas suunas. Hääletus läks napilt, pikendamist toetas tegelikult väike enamus liikmesriike, kahetsusväärsel kombel ka Eesti; kuid otsuse sünniks olnuks vaja kvalifitseeritud häälteenamust, mida kokku ei saadud. Vastu olid Belgia, Kreeka, Horvaatia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Austria, Sloveenia ja Rootsi; erapooletuks jäid Saksamaa ning Portugal. Ilma piisava enamuseta komitees ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmise järel ei riski Euroopa Komisjon ilmselt kasutada teoreetilist võimalust omal vastutusel rakendusmäärus siiski vastu võtta ning peab nüüd rakendusmäärusega uuesti tööle asuma, olles nüüd sunnitud senisest tõsisemalt arvestama vajadust kaitsta keskkonda ja tervist. Üks „tõrjelahing” taas võidetud.


Keskkonnaorganisatsioonid on arusaadavalt rõõmsad. Siiski ei maksa unustada, et kõnealune otsus käsitleb vaid ühte toimeainet. Pestitsiididest tulenevate ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame põllumajanduspoliitika radikaalset reformi.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur...
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and bio...
Read more

Conference in Estonia: "CAP 2020. Towards sustainable agriculture"

Image
We are pleased to invite you to attend the conference "CAP 2020. Towards sustainable agriculture" - an international event dedicated to the future of EU's Common Agricultural Policy (CAP). What? The conference is focused on the EU's Common Agricultural Policy (CAP) and its reform. Is CAP sustainable? What do we expect from CAP after 2020? How can the next CAP support a living land? What kind of CAP would keep family farms alive? What kind of CAP would ensure the development of organicproduction? Farmers, farmers organisations, NGOs and public sector representatives from all over the Europe will share their views and hopes on today and for future common agricultural policy. The aim is to have open discussions on CAP reform and to reach more balanced and environmentally sustainable agriculture. The event has two parts: On the 1st of September 2017 there is a conference in Tallinn. On the 2nd of September 2017 there is a seminar and farm visits in different parts...
Read more