ÜPP konsultatsioon sai läbi – aga töö mõistliku reformi nimel on suurel määral veel ees


2. mail lõppes Euroopa Komisjoni konsultatsioon ÜPP tuleviku teemal. Osavõtt oli see kord tavapäratult kõrge, kusjuures kodanikuühiskond, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid olid väga aktiivsed. Euroopa põllumeeste esindusorganisatsioonide mõned prominentsed esindajad avaldasid sellega seoses teatud muret. Ent Euroopa Liidu ühise eelarve ühe suurema kuluartikli üle peaks olema siiski õigus arvamust avaldada kõigil kodanikel, mitte üksnes neil, kellele selle poliitika vahenditest toetusi jagatakse. Liiati ei ole tegelikult põhjust kunstlikult üles kütta vastuolu põllumeeste ja teiste asjast huvitatute vahel.


Tegelikult pole ju põllumeeste enamusel põhjust praeguse poliitikaga rahul olla. Kui toetuste tasemed erinevad riigiti kordades ja põhiosa eelarvest läheb käputäie suuremate tootjate toetusteks, ei ole suurel osal talunikest ju alust seda poliitikat väga armastada. Toestustega kaasnev bürokraatia on tihti mõttetult keeruline, ent toetuste poolt sedavõrd mõjutatud sektoris pole ka sisuliselt võimalust lihtsalt toetuste taotlemisest loobuda. Toetused tõstavad maa renti, sest maaomanikul tekib kiusatust potist osa endale küsida. Rendi tõus omakoda tõstab ka maa hinda: omanik ei soovi talle tulusat maad kergelt tootjale müüa. See soosib omakorda maaomandi koondumist suurinvestorite kätte, kes suudavad selle eest maksta võrreldes talupidajaga suuremat hinda.

Maaomanikud pole ainsad, kelle kätte toetused edasi liiguvad. Nagu varasemates postitustes juttu olnud: mida rohkem toetusi, seda rohkem raha väetiste ja pestitsiidide ostuks – ning need ostud ei jää tegemata. Nagu ÜPP keskkonnamõjusid käsitlevas artiklis (Lotman jaKasak. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika – kas kapäriselt roheline? Akadeemia nr. 3 – 2017) näitasime, kulub seal, kus hektari kohta suuremad otsetoetused ka rohkem mineraalset lämmastikuväetist (artikli joonis 2) ja pestitsiide (artikli joonis 9). Toetuste raha liigub põllumeestelt edasi põllumajanduskeemia müüjatele, koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Loomulikult võib väita, et keegi ju ei käsi toetuste raha kulutada kemikaalide peale, aga praktika näitab, et olles rattale astunud, on raske mitte täiest jõust joosta, tagajärgedele mõtlemata.

Enam kui 250 000 Euroopa Komisjoni küsitlusele vastajat on teadaolevalt leidnud, et ÜPP vajab tõsist reformi ja avaliku raha maksmine peaks tulevikus teenima selgelt määratletud avalikke huve. Loodetavasti mõjutab see Euroopa Komisjoni otsuseid, kui hakatakse kavandama 2020. aasta järgse perioodi poliitikat kujundavaid määrusi. Kodanikuühiskond ei tohiks siiski loorbereile puhkama jääda. Konsultatsioon oli vaid üks etapp pikas poliitikakujunduse protsessis, kus aktiivne kaasarääkimine on eluliselt vajalik mõistliku tulemuse saavutamiseks.

Lisaks põllumajanduspoliitikas juba pikemat aega jõuliselt kaasa rääkinud Euroopa suurtele keskkonnaorganisatsioonidele nagu WWF, EEB, BirdLife jt, on viimasel ajal selle teema tähtsust selgelt teadvustanud ka Euroopa kaitsealade ühendus Europarc, kes on pidanud põllumajanduse teemalise seminari ja loonud vastava teematoimkonna:

Keskkonna- ja looduskaitsega seotud kodanikühendused on üha enam mõistmas põllumajandust mõjutavate poliitikaotsuste mõju kogu meie elukeskkonnale. Peame jätkama ühisosa otsimist erinevate säästva põllumajanduse arenguga seotud huvirühmadega. Koos tegutsedes suudame saavutada senisest mõistlikuma põllumajanduspoliitika.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Vaata ka Aleksei Lotmani ettekannet Maaeluministeeriumi ÜPP 2020+ kaasamisüritusel - ettekande algab 02:08! 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

European Commission briefing on CAP future in Tallinn

The Commission presented the CAP future communication “The Future of Food and Farming” in Tallinn on 14 th of December. Not much new info compared to what one can get from the reading of the document could be obtained. Some minor clarifications and indeed confirmation of the initial impressions did result from attending the meeting though. The commission wants to maintain the two-pillar structure and seems to have support from the member states on that. This does not mean that environmental NGOs should stop saying that this system is obsolete and needs a radical reform but the real question at this stage seems to be how much money will go into which pillar. Since the financing is part of MFF, the Commission was adamant not to give a hint about this matter. For the NGO community there seems to a clear case for a strong stance on MFF: all the cuts resulting from Brexit must happen in Pillar I – no cuts to Pillar II. Meeting shed some additional light on programming bo
Read more

EKO: The near future must bring a turn towards greener agriculture

Image
Yesterday, on April 27th, the Estonian Chamber of Environmental Associations (EKO) sent a set of proposals to the Minister of Rural Affairs for the next seven-year cycle of agricultural policy. EKO emphasizes that Estonian agricultural subsidies of the new funding period must focus more on organic farming, preserving landscape biodiversity, preventing of water pollution and conservation of soil's good health and restoration of carbon sequestration. Edges of fields, which are rich in blooming plants, help to preserve the biodiversity of landscapes and the natural benefits that are important to farmers. Often, however, the field edges look the opposite as in this photo, made by Aveliina Helm (University of Tartu) EKO's proposals for a new period in agriculture are based on expert knowledge and increasing volume scientific analyzes of the environmental impact of European and Estonian agriculture. EKO acknowledges that many of the activities and grants planned for the new period ar
Read more