Jätkusuutliku põllumajanduse poole / Towards sustainable agriculture

Hea blogilugeja! Eestimaa Looduse Fondi (ELF) jätkusuutliku põllumajanduse blogi tegutseb nüüdsest teise nimega teises kohas. Blogi on leitav ELFi kodulehelt: Maaelu tulevik: põllumajandus- ja kalandusblogi . Uuenenud blogi kajastab endiselt põllumajanduspoliitilisi protsesse, nt põllumajanduspoliitika 2021-2027 strateegiakav a koostamist, aga toob lugejani ka üldist pikemaajalist visiooni maaelust ja selle jätkusuutlikkusest. Blogi üks peamisi eesmärke on kasvatada nende inimeste teadlikkust maaelupoliitikast ja otsustes kaasa rääkimise võimekust, keda   maaelupoliitika otsused puudutavad, kuid kes ühel või teisel põhjusel ise kaasa ei räägi. Blogis löövad autoritena kaasa mitmed valdkonna eksperdid Eestimaa Looduse Fondist, Pärandkoosluste Kaitse Ühingust ja mujalt. Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Siin blogis on korduvalt juttu olnud, et ÜPP keskkonnajälg jätab soovida ja seetõttu vajab see poliitika tõsist reformi . ÜPP rahastus on EL tasemel eelkõige 1. sambas ja mida suuremad on sellest makstavad otsetoetused, seda halvemad on keskkonnanäitajad . Poollooduslike koosluste ja teiste kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaade majandajaid diskrimineeritakse süstemaatiliselt. Just seetõttu korraldas Eestimaa Looduse Fond koostöös kolleegidega Eestist ja mujalt Euroopast reformi käivitamise eel rahvusvahelise konverentsi Euroopa põllumajanduse tulevikust, mille osalejad samuti leidsid, et ÜPP vajab suurt muutust . Kirjutatud on sellestki, et reformi ettepanek, mis sõnastas 2020. aasta järgse ÜPP määruste eelnõud ja mille Euroopa Komisjon üllitas ülemöödunud aastal, valmistab keskkonna mõttes pigem pettumus t. Ajale jalgu jäänud kahesambalisest struktuurist ei ole loobutud, 1. sambast kavatsetakse jätkata eesmärgistamata otsetoetusi, sedakorda on kavas esimesele (tegelikult p

3. juunil 2018 tegin selles blogis ÜPP järgmise perioodi määruste eelnõude esmase analüüsi . Leidsin selles, et vaatamata paiguti õigele retoorikale, ei ole reformikava sugugi piisava ulatusega suunamaks Euroopa põllumajandust tõeliselt säästvale teele. Praeguseks on Euroopa Parlamendis valminud ÜPP eelnõude kohta raportid nii põllumajanduse ja maaelu komisjonis kui ka keskkonnakomisjonis, samuti on avaldatud parlamendiliikmete arvukad muudatusettepanekud. Ühtteist, kuigi märksa vähem, on avalikult teada ka Nõukogus toimuvast menetlusest. Kuigi ettepanekuid on seinast seina, paistab juba praegu, et suures plaanis jäävad määrused õige sarnasteks Euroopa Komisjoni poolt pakutud eelnõudega. Nende kõigi analüüs on ajamahukas ettevõtmine. Näide märgalaviljelusest. Hundinuia kasvuala Hollandis. Praegu aga vaataks ÜPP reformi valguses ühte kitsast, aga olulist teemat, millel on seos nii kasvuhoonegaaside emissioonidega põllumajandusmaalt kui ka näiteks põllumajanduse elurikkusega j

14. veebruaril 2019 toimus Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis hääletus ÜPP strateegiakavade määruse eelnõule tehtud parandusettepanekute teemal. Nagu tavaks, tehti fraktsioonide esindajate poolt eeltööd parandusettepanekute uputusega toimetulemiseks, vormistades kompromissettepanekud, mille poolt hääletus tähendab automaatselt paljude teiste ettepanekute väljakukkumist. Kompromiss oli paljuski päris mõistlik, parem nii raportööri ettepanekust kui Euroopa Komisjoni algsetest eelnõudest. Tänasel hääletusel suurem osa kompromissist ka kinnitust leidis, mis on ootuspärane, arvestades, et selle taga oli enamus fraktsioone. Oluline paranemine võrreldes Komisjoni eelnõuga oli 30% esimese samba eelarvest reserveerimine ökoskeemidele. Kui see muudatus ka järgnevad etapid vastu peab (Parlamendi siseselt vaidlus põllumajanduse ja maaelu komisjoniga ning seejärel plenaaristung, Parlamendi menetluse järgselt triloogid ehk kokku leppimine Nõukogu ja Komisjoniga), oleks tegu olulise

Bioloogina tean hästi, et inimene on segatoiduline loom. Mitte ainult inimene, vaid ka meie lähimad sugulased šimpansid ja bonobod on segatoidulised. Tegelikult on seda suur osa primaatidest ehk seltsist, kuhu me kuulume. Isegi gorillad, keda pikki aastaid loeti taimetoidulisteks, söövad putukaid. Loe edasi Postimehest!

Selle aasta Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi võitis Eestis Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg Viljandimaalt. Konkursi võidu tõi pidevalt keskkonnasäästule mõtlev lähenemine, eeskujulikult läbi mõeldud toitaineringlus ning innovaatiline ressursikasutus vastavatud uues meiereis. Edasi läheb konkurss rahvusvahelisel tasemel ning oktoobris esindab Pajumäe talu Eestit rahvusvahelise žürii ees.   „Selle aasta konkurss oli tugev ning oli veel teisigi väga häid kandidaate sellele tiitlile,“ ütles Eesti konkursi žürii liige Aleksei Lotman. „Pajumäe talu paistis silma aga väga efektiivse ressursikasutusega. Lisaks teada-tuntud maheviljeluse põhimõtetele taime- ja loomakasvatuses on meiereis rakendatud vee taaskasutust. Plussina saab välja tuua ka päikeseenergia kasutamist ning kohaliku tooraine väärindamist kohapeal väga maitsval moel,“ lisas Lotman. Pajumäe talu on pidevalt keskkonnasõbralikkusele tähelepanu pööranud ning omandanud teadmis, kuidas kasutada loodust hoidvai

Euroopa Komisjon üllitas 1.juunil  ÜPP järgmise perioodi määruste eelnõu . Koos 2. mail avaldatud Euroopa Liidu kulutusi (sh ÜPP) suunava eelarveraamistiku eelnõudega on tegu pettumust valmistava paketiga. See pole aga paraku kuigi üllatav. Eelarveraamistik näeb ÜPP rahastamises ette mõningaid kärpeid, mis on ootuspärane ja iseenesest mitte halb.  Nagu varemgi kirjutatud , on suurem osa ÜPP rahastusest esimeses sambas ning olemas on piisav alus seostada seda Euroopa põllumajanduse negatiivse keskkonnamõjuga. Paraku aga on laual ettepanek, mis  näeb ette proportsionaalselt suuremat kärbet ÜPP niigi alarahastatud teises sambas, mille arvelt rahastatakse muuhulgas ka põllumajanduse keskkonnatoetust (praegu ametliku nimega keskkonna- ja kliimatoetus). Nagu näitab Alan Matheuseus’i poolt tehtud analüüs, väheneb ettepaneku kohaselt teise samba eelarve peaaegu veerandi võrra, samas kui esimese samba kärbe jääb alla kümnendiku. See on ka üks põhjustest, miks keskkonnaühendused on selle

Maailma Looduse Fond (WWF) avaldas sel nädalal koos Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja teiste partneritega hinnangu, mis näitab ulatuslikke vajakajäämisi Läänemere tegevuskavas antud lubaduste täitmisel. Eesti jääb lubatud tegevuste elluviimisel üheksa riigi arvestuses kuuendale kohale. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ehk Helsingi konventsioon on keskne rahvusvaheline lepe meie kodumere kaitseks. Selle raames võeti 2007. aastal vastu Läänemere tegevuskava, millega riigid leppisid kokku 2021. aastaks täitmist vajavad ülesanded. Äsja valminud hinnang (Baltic Sea Action Plan Scorecard 2018) võtab kokku, kui kaugele on Läänemere riigid tegevuskava täitmisega jõudnud. Hinnang anti vastavalt tegevuskavale neljas valdkonnas: eutrofeerumine, ohtlikud ained, elurikkus ja meremajandus. “Paraku näitab analüüs, et vajalikud sammud tegevuskavas antud lubaduste täitmisel on visad tulema - kümne aasta jooksul on tegevustest ellu viidud vähem kui kolmandik,” rääkis ELFi merepr

Tulevikule mõeldes tuleb vahel vaadata ka selja taha ja millal siis veel seda teha kui mitte Eesti Vabariigi 100. aastapäeval. Oli ju vabaduse üheks oluliseks tagajärjeks maareform, mis asendas otsustavalt senise mõisamajanduse talumajandusega. Igal lool on eellugu ja nõnda tuleb loomulikult vaadata ka ajaloos veidi kaugemale ning mõelda talude päriseksostmisele, mis oli selleks ajaks juba enam kui pool sajandit käinud. Päriseksostmise tulemusel moodustasid talud juba enne revolutsiooni arvestatava osa põllumajandusest. Ent siiski muutis Eesti Vabariigi maareform, mille juba Vabandussõja ajal otsustas Asutav Kogu, väga palju. Mõisate tähtsus Eesti põllumajanduses kahanes pea olematuks, talud andsid edaspidi suurema osa toodangust. Iseseisvus asendas suurtootmise väiketootmisega. NSV Liidu okupatsioon pööras ratta tagasi. Algul küll tehti nägu, et talud jäävad, natsionaliseeritud maa anti ju „põliseks kasutuseks”, aga põline lõppes 1949. aastal. Pärast suurküüditamist astus e

Kutsume Läänemere-sõbraliku taluniku konkursile kandidaate esitama või kandideerima. Kandidaadiks sobivad Eesti põllumajandustootjad/talunikud , kes on võtnud kasutusele häid ja uuenduslikke praktikaid selleks, et vähendada taimetoitainete veekogudesse, sh Läänemerre kandumist. Tiitliga kaasneb rahaline toetus. Konkursile võivad kandideerida nii suured kui väikesed, nii mahe- kui ka tavatootmisega tegelevad põllumajandustootjad, nii taime- kui loomakasvatajad üle kogu Eesti. Samuti võivad oma kandidaate esitada põllumajandustootjate/talupida jate esindusorganisatsioonid, teised talunikud, konsulendid, riigiasutused jt. Oluline on, et kandidaat rakendaks oma tegevuses ühte või mitut meetodit toitainete, sh fosfori ja lämmastiku äravoolu vähendamiseks, näiteks maheviljelust, keskkonda säästvate meetoditega silo ja väetise hoiustamist, tehismärgalade rajamist, uuemaid tehnoloogiaid nagu täppisviljelus vmt. Samuti võetakse arvesse muid keskkonnasõbralikke meetmeid, näiteks poollo

Euroopa Komisjon esitles 14. detsembril Tallinnas Euroopa Liidu infokeskuses oma 29. novembril avaldatud teatist ÜPP tulevikust. Midagi põhimõtteliselt uut võrreldes dokumendi lugemisel nähtavaga seal ei selgunud, mõned nüansid ehk, eelkõige aga said kinnitust juba varajasemad muljed. Poliitika kahesambaline struktuur ilmselt säilib, sel paistab olevat ka liikmesriikide toetus. See muidugi ei tähenda, justkui ei peaks keskkonnaühendused jätkuvalt kinnitama senist seisukohta, et kahesambaline struktuur on oma aja ära elanud, kuid tegelik võitlus kandub nüüd paratamatult sammaste rahastamisele. Kavandatavast eelarve jagunemisest sammaste ja riikide vahel paraku midagi uut teada saada ei õnnestunud, sest finantsraamistiku poolt määratletud teemadel Komisjon praegu teavet ei jaga. Siiski pole kellelegi saladus, et Brexit tähendab ilmselt survet kõigile ühenduse poliitikatele ning keskkonnaorganisatsioonid peaks jõuliselt võitlema selle eest, et kõik ÜPP kärped toimuksid esimese samb

Euroopa Komisjon üllitas 29. novembril kommunikatsiooni ÜPP tulevikust. Esimene mulje on vägagi „nii ja naa”. Väga suurt reformi ei kavandata, poliitika kahesambalist struktuuri soovitakse säilitada. Täpsemast eelarve jagunemisest sammaste ja riikide vahel juttu ei ole, sest vähemalt formaalselt võttes on see hoopis finantsraamistiku reguleerida. Siiski pole kellelegi saladus, et Brexit tähendab ilmselt survet kõigile ühenduse poliitikatele ning praegu pole selge väga oluline küsimus: kuidas kavatsetakse jagada vähendamist sammaste eelarvete vahel. Uus on siiski lähenemine, mille kohaselt allutatakse programmeerimisele ka esimene sammas. See on iseenesest küll mõistlik, kuid tekitab veel suurema küsimuse, miks üldse kahesambalist struktuuri säilitada. Täpsematest esimese samba programmeerimise põhimõttest väga juttu ei tehta, öeldaks vaid, et see saab olema vähem detailne tänastest maaelu arengukavadest. Kas see väiksem detailsus tulevikus ka t

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja  maaelu  arengu volinik  Phil Hogan vastas septembris toimunud ÜPP konverentsi avalikule kirjale . Kirja lugemiseks klõpsa SIIA! 

See kord tuleb taas kord juttu glüfosaadist, maailma enimkasutatud herbitsiidist, mille jääke leitakse tänapäeval toidus, söödas ja inimeste uriinis. Põgusalt eelloost ehk millest oleme juba kirjutanud. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur leidis tuginedes glüfosaadi kohta avaldatud teaduslikele artiklitele selle olevat tõenäolise kantserogeeni. Seevastu Euroopa Liidu institutsioonid jäid uskuma keemiatööstuse tellimusel valminud töid, mille kohaselt ei kujutavat antud kemikaal mingit ohtu. Avalikkus siiski sellist rahustavat juttu uskuma ei jäänud. Euroopa Komisjon oli eelmisel aastal avalikkuse suurest huvist mõneti kohkunud ja pikendas glüfosaadi kasutusluba vaid aastaks, kuid sel aastal sooviti pikendada seda juba kümneks aastaks. Vastav ettepanek esitati Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee päevakorda. Euroopa Parlament leidis kõnealuse rakendusmääruse vastuvõetamatu olevat ja võttis vastu resolutsiooni, millega kutsutakse üles pärast üleminekuperioodi glüfosaat

Juba kolmas kord selle aasta jooksul üllatab pestitsiididega seotud asjaajamine heast küljest – olles esmalt kõik keskkonnast hoolivad inimesed korralikult närvi ajanud. Eelmine postitus oli endokriintalitust kahjustavate kemikaalide teaduslike kriteeriumid e kohta  ning juuni keskpaigas kirjutasin sarnase pealkirja all EuroopaParlamendi täiskogul toimunud hääletusest pestitsiidide jaökoalade teemal  See kord tuleb juttu glüfosaadist, maailma enimkasutatud herbitsiidist, mille jääke leitakse tänapäeval toidus, söödas ja inimeste uriinis. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur leidis tuginedes glüfosaadi kohta avaldatud teaduslikele artiklitele selle olevat tõenäolise kantserogeeni. Seevastu Euroopa Liidu institutsioonid jäid uskuma keemiatööstuse tellimusel valminud töid, mille kohaselt ei kujutavat antud kemikaal mingit ohtu. Euroopa Komisjon oli eelmisel aastal avalikkuse suurest huvist mõneti kohkunud ja pikendas glüfosaadi kasutusluba vaid aastaks, kuid sel korral

Juuni keskpaigas kirjutasin sarnase pealkirja all Euroopa Parlamendi täiskogultoimunud hääletusest pestitsiidide ja ökoalade teemal . Kuivõrd mõneti seotud oli ka loo teema, siis võiks mälu värskenduseks toonase postituse üle vaadata, sest allpool kirjeldatav juhtum on justkui eelmise korra mosaiikpeegelpilt, kus mõned asjad peaaegu samamoodi, teised jälle üsna täpselt vastupidi. Pestitsiidid, biotsiidid ja mitmedki teised kemikaalid võivad häirida paljude organismide endokriin- ehk sisenõretalitust. Selline mõju võib esineda isegi madalate kontsentratsioonide korral ja nii viia tõsiste tervisehädadeni. Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega looteeas, mil see võib põhjustada suguelundite deformatsioone ja sigimishäireid hilisemas elus, samuti kaaluprobleeme, käitumishäireid ja õppimisraskusi. Selle kohta on ajapikku piisavalt andmeid kogunenud ja nõnda on Euroopa Liidu kemikaalide kasutamist korraldavasse seadustikku, sealhulgas ka pestitsiide ja biotsiide käsitlevat

ÜPP tuleviku konverents sai läbi ja sellele järgnenud nädal ka. Tõsi, sellesse mahtus veel Tallinnas toimunud rahvusvaheline mahepõllumajanduse organisatsiooni IFOAM Euroopa kongress. Nõnda olimegi koos mahetootjatega Tallinnas toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametliku kohtumise kahelt poolt pihtide vahele võtnud, andes mõista, et põllumajandus vajab pööret säästva arengu suunas. Tõsi, kummagi ürituse esindajaid põllumajandusministritega kohtuma ei lubatud, kuigi sinna pääsesid peavoolupõllumeeste organisatsiooni COPA/COGEGA esindajad. Nagu konverentsi pressiteatest näha, saatsid konverentsi ettekandjad ja osalejad põllumajandus-kalandusnõukogule ning teistele Euroopa Liidu otsustajatele avaliku kirja , milles rõhutavad vajadust muutuste järele tänases põllumajanduspoliitikas: vajadus üle minna tänaselt toetusõigustel põhinevalt lähenemiselt avaliku hüve eest makstava õiglase tasu põhimõttele. Tähelepanuväärne on see, et kirjaga olid nõus mitte ü

Keskkonnaühenduste ja põllumajandustootjate esindajad, talunikud, teadlased, ametnikud ja teised asjaosalised arutasid 1.-2. septembril Tallinnas ja Matsalus toimunud konverentsil Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku. Enamus kõnelenutest leidis, et ÜPP vajab põhjalikku muutust. Kümned konverentsi osalejad saatsid Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogule ning teistele otsustajatele avaliku kirja, milles esitavad oma ühised ettepanekud poliitika parandamiseks. Konverentsil kõnelnud rõhutasid põllumajanduse tähtsust Euroopa toidujulgeoleku tagamisel ning avalike hüvede nagu elurikkus säilitamisel. Samas käsitleti põhjalikult ka negatiivseid nähtusi: põllumajanduse mõju vee kvaliteedile, pestitsiididega seonduvaid probleeme, elurikkuse kadu, peretalude hääbumist, maade haaramist ning palju muud. Kuigi vaadeldi ka häid näiteid nende probleemidega tegelemisel, tuli kokkuvõttes tõdeda, et senine põllumajanduspoliitika ei taga põllumajanduse säästvat are

Teisel sündmuse päeval käisime peamiselt väliskülalistega väikesel Eesti tuuril: külastasime Saidafarmi, pidasime Matsalu keskuses seminari ning käisime vaatamas Mätiku talu. Reis kaardil Saidafarm "Helga" Vabatahtlik Kairi Kaja Lotman Gwyn Jones Lennart Glath Jaanus Elts Henriette Christiansen Õnnelikud moderaatorid Mätiku talu  - perekond Rohkem pilte leiad SIIT!