Märgalaviljeluse võimalikkusest Euroopa Liidus

3. juunil 2018 tegin selles blogis ÜPP järgmise perioodi määruste eelnõude esmase analüüsi. Leidsin selles, et vaatamata paiguti õigele retoorikale, ei ole reformikava sugugi piisava ulatusega suunamaks Euroopa põllumajandust tõeliselt säästvale teele. Praeguseks on Euroopa Parlamendis valminud ÜPP eelnõude kohta raportid nii põllumajanduse ja maaelu komisjonis kui ka keskkonnakomisjonis, samuti on avaldatud parlamendiliikmete arvukad muudatusettepanekud. Ühtteist, kuigi märksa vähem, on avalikult teada ka Nõukogus toimuvast menetlusest. Kuigi ettepanekuid on seinast seina, paistab juba praegu, et suures plaanis jäävad määrused õige sarnasteks Euroopa Komisjoni poolt pakutud eelnõudega. Nende kõigi analüüs on ajamahukas ettevõtmine.

Näide märgalaviljelusest. Hundinuia kasvuala Hollandis.

Praegu aga vaataks ÜPP reformi valguses ühte kitsast, aga olulist teemat, millel on seos nii kasvuhoonegaaside emissioonidega põllumajandusmaalt kui ka näiteks põllumajanduse elurikkusega ja taimetoitainete äravooluga: märgalaviljelust.

Märgalaviljelus on eesti keeles üsna uudne mõiste, mida on hakatud kasutama inglisekeelse „paludiculture” vastena, kusjuures ka viimane on terminina pigem uuepoolne. Mõte ise pole aga sugugi läbinisti uus ja tähendab märgalade säästvat kasutamist põllumajanduses, kitsamas mõttes aga varem kuivendamisega rikutud märgalade taastamist koos sellele järgneva säästva kasutamisega.

Kui otsida pakutava ÜPP reformiga kaasnevas paindlikkuses positiivset, on selleks potentsiaalne võimalus selliseid uusi (ja unustatud vanu) säästvaid viljelusviise arendada, mis tänase ÜPP paindumatu bürokraatia tingimustes kergesti „mittepõllumajandusliku tegevuse” sildi võivad külge saada. Täiendavat tuge annab see, et Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Hogan on ise sellesisulisi avaldusi teinud, sealhulgas maininud märgalaviljelust ka otsesõnu näiteks Euroopa Parlamendis esinedes.

Seejuures on huvitav, et volinik mainis märgalaviljelust kui ühte võimalikku näidet ökoskeemide rakendamiseks. Ökoskeemid on üks pakutava reformiga kaasnevatest uuendustest. Erinevalt ammu tuttavatest ÜPP teisest sambast rahastatud põllumajanduse keskkonnameetmest on neid kavas rahastada esimese samba eelarvest. See on siiski erinevus, mis on oluline eelarve kavandajatele ja toetuste administreerijatele, keskkonna poolt põllumajandusele sisuliselt otsa vaatajaile ja meetmeid tegelikult rakendama hakkavatele talunikele see vahe oluline pole. Samas on oluline sisuline vahe see, et erinevalt mitmeaastastest põllumajandus-keskkonnameetmeist saavad ökoskeemid eeldatavalt olema üheaastased.

See määrab suuresti ära, milliste märgalaviljeluse vormide puhul on ökoskeemid potentsiaalselt sobivad: eelkõige on selleks väga märgade pool-looduslike koosluste hooldus, mis mahub märgalaviljeluse alla selle mõiste laia käsitluse korral. Nimelt, loodusliku veerežiimiga luhtade ja sooniitude puhul on senised mitmeaastased kohustused osutunud keerukaks täita, sest märjal aastal lihtsalt ei ole võimalik sellises kohas heina niita, veel enam aga seda koristada. Seetõttu on paljud põllumajandustootjad loobunud sellistele aladele kohustuste võtmisest, kuigi paljudele nõudlikele märgalalindudele on just sellised alad niidetuna vajalikud, olgu või mõne aasta tagant niites. Nii tulebki uuel perioodil kaaluda tõsiselt, kas mitte osa pool-looduslikest kooslustest, eelkõige just need kõige märjemad, viia ökoskeemide alla.

Samas märgalaviljelus selle kitsamas tähenduses ehk kuivendatud turvasmuldadel olevate põldude veerežiimi taastamine koos järgneva kasutamise korraldamisega eeldab kindlasti mitmeaastast vaadet, seega on traditsiooniline põllumajandus-keskkonnameetmele omane lähenemine siin kohasem. Veel enam, tihti on siin oluline ka esmane investeering senise kuivenduse kaotamiseks või ümberkorraldamiseks, seega ka vähetootliku investeeringu toetus, mis samuti kuulub teise samba rahastamise alla nii täna kui ka kavandatava reformi kohaselt. Tegu on ka piisavalt uuendusliku asjaga, mis muudab selle rakendamise võib-olla sõltuvaks koguni innovatsioonitoetustest, mis samuti kuuluvad teise samba alla.

Kuivõrd uue eelarveraamistiku eelnõu kärbib teise samba rahastust suhteliselt enam kui esimese samba oma, muudab see piisavate vahendite leidmise märgalaviljeluse arendamiseks mõneti keerukaks, kuid loodetavasti mitte võimatuks.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more