Vahel ei lähegi kõige hullemini. Versioon 2.0.
Juuni keskpaigas
kirjutasin sarnase pealkirja all Euroopa Parlamendi täiskogultoimunud hääletusest pestitsiidide ja ökoalade teemal.
Kuivõrd mõneti seotud oli ka loo teema, siis võiks mälu
värskenduseks toonase postituse üle vaadata, sest allpool
kirjeldatav juhtum on justkui eelmise korra mosaiikpeegelpilt, kus
mõned asjad peaaegu samamoodi, teised jälle üsna täpselt
vastupidi.
Pestitsiidid,
biotsiidid ja mitmedki teised kemikaalid võivad häirida paljude organismide endokriin- ehk sisenõretalitust. Selline mõju
võib esineda isegi madalate kontsentratsioonide korral ja nii viia
tõsiste tervisehädadeni. Eriti ohtlik on kokkupuude nende
kemikaalidega looteeas, mil see võib põhjustada suguelundite
deformatsioone ja sigimishäireid hilisemas elus, samuti
kaaluprobleeme, käitumishäireid ja õppimisraskusi. Selle kohta on
ajapikku piisavalt andmeid kogunenud ja nõnda on Euroopa Liidu
kemikaalide kasutamist korraldavasse seadustikku, sealhulgas ka
pestitsiide ja biotsiide käsitlevatesse määrustesse jõudnud ka
nõue hoida ära endokriinseid häireid põhjustada võivate
kemikaalide turule toomine.
Euroopa Komisjoni
kohustati sõnastama endokriinseid häireid põhjustavate omaduste
määratlemise kriteeriumid. Tähtaeg selle kohustuse täitmiseks oli
31. detsembril 2013, kuid Komisjon jättis selleks ajaks vastavad
kriteeriumid delegeeritud määrusega kinnitamata. Euroopa Kohus
leidis oma otsuses 16. detsembrist 2015, et Komisjon oli sellega
jätnud täitmata talle Euroopa Liidu õigusega pandud kohustuse.
Euroopa Komisjon sai
pika viivituse järel valmis kõnealuste kriteeriumite eelnõu.
Dokument määras ebamõistlikult kõrge künnise endokriinsete
häirete võimalikkuse tõestamiseks ja lisaks sellele isegi selliste
häirete tõestamise korral lubas kemikaali kasutamist, kui „risk”
leitakse olevat väike. Sellisena rikkus delegeeritud määruse
eelnõu ettevaatuspõhimõtet ja sai tugevat kriitikat teadlastelt
ning kodanikuühiskonnalt. Pärast korduvaid eelnõu arutelusid
Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitees sai Komisjon siiski
liikmesriikidelt piisava toetuse ja kehtestas mõnede muutuste
sisseviimise järel delegeeritud määruse endokriintalitust
häirivate kemikaalide kriteeriumite kohta. Muutused on kosmeetilist
laadi ega arvesta eelnõule tehtud sisulist kriitikat. Muuhulgas
esitas määrusele taas kord vastuväiteid Rahvusvaheline
Endokrinoloogia Ühing (Endocrine Society).
Nüüd sekkus
Euroopa Parlament, mille keskkonnakomisjon (kellele meeldib
inglisepäraselt, siis „komitee”) tunnistas kõnealuse
delegeeritud määruse vastuvõetamatuks ja tegi parlamendi
täiskogule ettepaneku see tagasi lükata. Delegeeritud määruse
vetostamiseks on vaja parlamendi absoluutset häälteenamust. Euroopa
keskkonnaorganisatsioonid andsid endast parima, et see veto sünniks.
Kirjutati, helistati, säutsuti jne võimalikult paljude Euroopa
Parlamendi liikmete suunal. Eks andsin oma pisikese panuse minagi.
Hääletus ise läks
pigem napilt, kuid siiski absoluutne häälteenamus saavutati
piisavalt veenvalt: 389 häält delegeeritud akti tagasilükkamist
nõudva resolutsiooni poolt ületab vajalikku künnist enam kui 40
häälega. Euroopa Komisjon peab nüüd delegeeritud aktiga uuesti
tööle asuma ja senisest tõsisemalt arvestama vajadust kaitsta
keskkonda ja tervist endokriinseid häireid põhjustavate kemikaalide
vastu. Üks „tõrjelahing” võidetud.
Keskkonnaorganisatsioonid
on arusaadavalt rõõmsad. Siiski ei maksa unustada, et kõnealune
otsus käsitleb vaid ühte probleemirühma. Pestitsiididest
tulenevate ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame
põllumajanduspoliitika radikaalset reformi.
Postituse autor: Aleksei Lotman, ELF
Comments
Post a Comment