Vahel ei lähegi kõige hullemini. Versioon 2.0.

Juuni keskpaigas kirjutasin sarnase pealkirja all Euroopa Parlamendi täiskogultoimunud hääletusest pestitsiidide ja ökoalade teemal. Kuivõrd mõneti seotud oli ka loo teema, siis võiks mälu värskenduseks toonase postituse üle vaadata, sest allpool kirjeldatav juhtum on justkui eelmise korra mosaiikpeegelpilt, kus mõned asjad peaaegu samamoodi, teised jälle üsna täpselt vastupidi.



Pestitsiidid, biotsiidid ja mitmedki teised kemikaalid võivad häirida paljude organismide endokriin- ehk sisenõretalitust. Selline mõju võib esineda isegi madalate kontsentratsioonide korral ja nii viia tõsiste tervisehädadeni. Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega looteeas, mil see võib põhjustada suguelundite deformatsioone ja sigimishäireid hilisemas elus, samuti kaaluprobleeme, käitumishäireid ja õppimisraskusi. Selle kohta on ajapikku piisavalt andmeid kogunenud ja nõnda on Euroopa Liidu kemikaalide kasutamist korraldavasse seadustikku, sealhulgas ka pestitsiide ja biotsiide käsitlevatesse määrustesse jõudnud ka nõue hoida ära endokriinseid häireid põhjustada võivate kemikaalide turule toomine.

Euroopa Komisjoni kohustati sõnastama endokriinseid häireid põhjustavate omaduste määratlemise kriteeriumid. Tähtaeg selle kohustuse täitmiseks oli 31. detsembril 2013, kuid Komisjon jättis selleks ajaks vastavad kriteeriumid delegeeritud määrusega kinnitamata. Euroopa Kohus leidis oma otsuses 16. detsembrist 2015, et Komisjon oli sellega jätnud täitmata talle Euroopa Liidu õigusega pandud kohustuse.

Euroopa Komisjon sai pika viivituse järel valmis kõnealuste kriteeriumite eelnõu. Dokument määras ebamõistlikult kõrge künnise endokriinsete häirete võimalikkuse tõestamiseks ja lisaks sellele isegi selliste häirete tõestamise korral lubas kemikaali kasutamist, kui „risk” leitakse olevat väike. Sellisena rikkus delegeeritud määruse eelnõu ettevaatuspõhimõtet ja sai tugevat kriitikat teadlastelt ning kodanikuühiskonnalt. Pärast korduvaid eelnõu arutelusid Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitees sai Komisjon siiski liikmesriikidelt piisava toetuse ja kehtestas mõnede muutuste sisseviimise järel delegeeritud määruse endokriintalitust häirivate kemikaalide kriteeriumite kohta. Muutused on kosmeetilist laadi ega arvesta eelnõule tehtud sisulist kriitikat. Muuhulgas esitas määrusele taas kord vastuväiteid Rahvusvaheline Endokrinoloogia Ühing (Endocrine Society).

Nüüd sekkus Euroopa Parlament, mille keskkonnakomisjon (kellele meeldib inglisepäraselt, siis „komitee”) tunnistas kõnealuse delegeeritud määruse vastuvõetamatuks ja tegi parlamendi täiskogule ettepaneku see tagasi lükata. Delegeeritud määruse vetostamiseks on vaja parlamendi absoluutset häälteenamust. Euroopa keskkonnaorganisatsioonid andsid endast parima, et see veto sünniks. Kirjutati, helistati, säutsuti jne võimalikult paljude Euroopa Parlamendi liikmete suunal. Eks andsin oma pisikese panuse minagi.

Hääletus ise läks pigem napilt, kuid siiski absoluutne häälteenamus saavutati piisavalt veenvalt: 389 häält delegeeritud akti tagasilükkamist nõudva resolutsiooni poolt ületab vajalikku künnist enam kui 40 häälega. Euroopa Komisjon peab nüüd delegeeritud aktiga uuesti tööle asuma ja senisest tõsisemalt arvestama vajadust kaitsta keskkonda ja tervist endokriinseid häireid põhjustavate kemikaalide vastu. Üks „tõrjelahing” võidetud.


Keskkonnaorganisatsioonid on arusaadavalt rõõmsad. Siiski ei maksa unustada, et kõnealune otsus käsitleb vaid ühte probleemirühma. Pestitsiididest tulenevate ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame põllumajanduspoliitika radikaalset reformi.

Postituse autor: Aleksei Lotman, ELF



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more