ÜPP muutused – ohud ja võimalused

Euroopa Komisjon üllitas 29. novembril kommunikatsiooni ÜPP tulevikust. Esimene mulje on vägagi „nii ja naa”. Väga suurt reformi ei kavandata, poliitika kahesambalist struktuuri soovitakse säilitada. Täpsemast eelarve jagunemisest sammaste ja riikide vahel juttu ei ole, sest vähemalt formaalselt võttes on see hoopis finantsraamistiku reguleerida. Siiski pole kellelegi saladus, et Brexit tähendab ilmselt survet kõigile ühenduse poliitikatele ning praegu pole selge väga oluline küsimus: kuidas kavatsetakse jagada vähendamist sammaste eelarvete vahel.





















Uus on siiski lähenemine, mille kohaselt allutatakse programmeerimisele ka esimene sammas. See on iseenesest küll mõistlik, kuid tekitab veel suurema küsimuse, miks üldse kahesambalist struktuuri säilitada. Täpsematest esimese samba programmeerimise põhimõttest väga juttu ei tehta, öeldaks vaid, et see saab olema vähem detailne tänastest maaelu arengukavadest. Kas see väiksem detailsus tulevikus ka teisele sambale laieneb, jääb mõneti ebaselgeks.

Koos programmeerimisega soovitakse suurendada paindlikkust ja liikmesriikide otsustusõigust. Tänastest paiguti väga detailsetest reeglitest ühenduse tasemel soovitakse loobuda, asendades need ühenduse tasemel kokkulepitud eesmärkide ja liikmesriigi poolt programmide koostamisel kavandatavate ning Euroopa Komisjoniga kooskõlastatavate meetmetega. Ühest küljest on see mõistlik, sest tänased ühenduse tasemel paika pandud detailsed reeglid on aeg-ajalt tõelise peavalu allikas, näiteks puude arvu ja maastikuelementide laiuse kehtestamine, mis kõrge loodusväärtusega põllumajandust diskrimineerib.

Nõnda siis ongi igati mõistlik, kui ühenduse tasemel suudetakse kokku leppida ühised eesmärgid, mida riigid siis täpsete meetmeid kirjeldavate reeglitega sisustavad. Aga just nimelt kui suudetakse. Kui ühiseid ambitsioonikaid eesmärke ei suudeta sõnastada, tooks selline paindlikus kõige madalamate nõuete nimel peetava võidujooksu ohu – pole ju saladus, et on olemas mõneti lühinägelik, kuid küllalt populaarne arvamus, justkui looks lõdvad keskkonnanõuded konkurentsieelise. Nii et keskkonnaühendustel on mõtet suuremat paindlikkust toetada vaid tingimuses, kui nendega kaasnevad ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid.

Avalikustatud kommunikatsioonis paraku selliseid täpseid eesmärke ei leia. Keskkonnale on küll pühendatud terve alapeatükk, kus juttu sellest, et põllumajandus sõltub heast keskkonnaseisundist ja on ise keskkonna mõjutaja – täitsa õige jutt, kuid konkreetsust on vähevõitu. Kõige rohkem on juttu kliimast; veekeskkonnast ja põllumajandusega kaasnevast elurikkusest aga märksa vähem.

Nõnda tuleb keskkonnaühendustel nõuda keskkonna kaitseks selgeid eesmärke. Nende näiteks on põllumajandusega seotud elurikkuse kaitse, nagu kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa, eriti pärandkoosluste säilitamine ja taastamine, põllulindude allakäigu peatamine ja tagasipööramine, tolmeldajate ja mullaselgrootute hoid ning põllumajandusloomade ja kultuurtaimede tõugude ning sortide jätkuv kasvatamine. Teisalt on vajalikud mõõdetavad eesmärgid taimetoitainete (lämmastiku ja fosfori) leostumise ning pestitsiidide kasutamise ja sellega kaasneva keskkonnakahju vähendamiseks. Vajalikud on eesmärgid mulla orgaanilise aine kaitseks ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks, vee mõislikuks kasutamiseks jpm.

Praegu võib öelda, et kommunikatsiooniga saab loodetavasti edasi töötada, aga praegusel kujul kaasnevad sellega ka riskid. Seega, sellega mitte üksnes saab, vaid kindlasti tuleb edasi töötada.


Mõningate olulisemate keskkonnaühenduste reaktsioonid väärivad samuti lugemist:





IFOAM EU Group:

BirdLife Europe:



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more