Eesti Läänemere-sõbralik talunik on Viljar Veidenberg Pajumäe talust

Selle aasta Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi võitis Eestis Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg Viljandimaalt. Konkursi võidu tõi pidevalt keskkonnasäästule mõtlev lähenemine, eeskujulikult läbi mõeldud toitaineringlus ning innovaatiline ressursikasutus vastavatud uues meiereis. Edasi läheb konkurss rahvusvahelisel tasemel ning oktoobris esindab Pajumäe talu Eestit rahvusvahelise žürii ees.  


„Selle aasta konkurss oli tugev ning oli veel teisigi väga häid kandidaate sellele tiitlile,“ ütles Eesti konkursi žürii liige Aleksei Lotman. „Pajumäe talu paistis silma aga väga efektiivse ressursikasutusega. Lisaks teada-tuntud maheviljeluse põhimõtetele taime- ja loomakasvatuses on meiereis rakendatud vee taaskasutust. Plussina saab välja tuua ka päikeseenergia kasutamist ning kohaliku tooraine väärindamist kohapeal väga maitsval moel,“ lisas Lotman.

Pajumäe talu on pidevalt keskkonnasõbralikkusele tähelepanu pööranud ning omandanud teadmis, kuidas kasutada loodust hoidvaid ja tasuvaid põllumajandusvõtteid. "Piimakari ja põllukultuurid aitavad omavahel hoida toitaineteringluses tasakaalu. Komposteerunud sõnnik annab taimedele elujõudu ning põllusaagiga saame omakorda toita piimakarja," võtab peamise kokku Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg. 

Põllumajandusel on suur mõju meie loodusele ja veekeskkonnale. Kui põldudelt leostub vette taimetoitaineid (lämmastikku ja fosforit), jõuavad need lõpuks meie siseveekogudesse ja edasi Läänemerre, põhjustades eutrofeerumist ehk taimede ülemäärast kasvu ja lagunemist. See toob kaasa hapniku puuduse (ja nn surnud tsoonid) mere sügavamate osade põhjalähedases vees ja veekvaliteedi halvenemise kogu meres. Inimestele on see tajutav (sini)vetikate vohamisena, mis on ohtlik ka tervisele. Senised meetmed lämmastiku ja fosfori ärakande piiramiseks ei ole olnud piisavad. Seetõttu korraldavad Läänemere piirkonna keskkonnaühendused rahvusvahelist konkurssi, et tunnustada tublisid talunikke ning anda võimalus jagada häid põllumajandusvõtteid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi ja teiste partneritega korraldab rahvusvahelist Läänemere-sõbralike põllumajandustootjate konkurssi seitsmendat korda. Rahvusvaheline võitja selgub tänavu oktoobris Rootsis, kus üheksa Läänemere maa kohalike voorude võitjate seast valitakse terve Läänemere piirkonna võitja. Eestisse on rahvusvaheline võit tulnud 2013. aastal, kui selle suure tunnustuse pälvis Juhan Särgava Saidafarmist. Eesti vooru võiduga kaasneb 1000-eurone stipendium ja rahvusvaheline võitja pälvib 10 000€.

Rahvusvaheline konkurss korraldatakse Läänemere regioonis ka 2019. aastal, kuhu hakatakse kandidaate ootama juba jaanuaris. Täpsemat infot järgmise aasta konkursi kohta jagatakse  2019. aasta algusest.

Eestit varasematel aastatel rahvusvahelisel  konkursil esindanud kohaliku konkursi võitjad on Konju mõisa mahetalu Ida-Virumaalt, Mätiku talu Pärnumaalt, Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt, perekond Tobreluts Põlvamaalt ja Saidafarm Harjumaalt. Eelnevalt on rahvusvahelise peaauhinna võitnud Katariina Vapola ja Jyrki Ankelo Soomest (2009), Håkan ja Teri Lee Eriksson Rootsist (2010), Marian Rak Poolast (2011), Juhan Särgava (Saidafarm) Eestist (2013), Juris Cirulis ja Vija Cirule Läitst (2014) ning Minna Sakki-Eerola ja Markus Eerola Soomest (2015). 2016. ja 2017. aastal konkurssi ei korraldatud.

Rohkem infot konkursi kohta leiab Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more