Vahel ei lähegi kõige hullemini. Versioon 3.0.
Juba kolmas kord
selle aasta jooksul üllatab pestitsiididega seotud asjaajamine heast
küljest – olles esmalt kõik keskkonnast hoolivad inimesed
korralikult närvi ajanud.
Eelmine postitus oli
endokriintalitust kahjustavate kemikaalide teaduslike kriteeriumide
kohta ning juuni keskpaigas kirjutasin sarnase pealkirja all EuroopaParlamendi täiskogul toimunud hääletusest pestitsiidide jaökoalade teemal
See kord tuleb juttu
glüfosaadist, maailma enimkasutatud herbitsiidist, mille jääke
leitakse tänapäeval toidus, söödas ja inimeste uriinis.
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur leidis tuginedes glüfosaadi
kohta avaldatud teaduslikele artiklitele selle olevat tõenäolise
kantserogeeni. Seevastu Euroopa Liidu institutsioonid jäid uskuma
keemiatööstuse tellimusel valminud töid, mille kohaselt ei
kujutavat antud kemikaal mingit ohtu.
Euroopa Komisjon oli
eelmisel aastal avalikkuse suurest huvist mõneti kohkunud ja
pikendas glüfosaadi kasutusluba vaid aastaks, kuid sel korral
sooviti pikendada seda juba kümneks aastaks. Vastav ettepanek
esitati Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee päevakorda.
Nüüd sekkus
Euroopa Parlament, mille keskkonnakomisjon (kellele meeldib
inglisepäraselt, siis „komitee”) tunnistas kõnealuse
rakendusmääruse vastuvõetamatuks ja tegi parlamendi täiskogule
ettepaneku resolutsiooniks, millega kutsutakse üles pärast
üleminekuperioodi glüfosaat keelustada. Rakendusmäärust vetostada
parlament otseselt ei saa, kuid selline resolutsioon on siiski suure
poliitilise kaaluga. Euroopa keskkonnaorganisatsioonid andsid endast
parima, et see resolutsioon sünniks. Kirjutati, helistati, säutsuti
jne võimalikult paljude Euroopa Parlamendi liikmete suunal. Eks
andsin oma pisikese panuse minagi. Resolutsioon võetigi vastu.
Järgmine päev
toimus Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee istung, kus oli
päevakorral glüfosaadi kasutuse pikendamine kümneks aastaks. Ka
siin pingutati riikide positsioonide mõjutamiseks säästvamas
suunas. Hääletus läks napilt, pikendamist toetas tegelikult väike
enamus liikmesriike, kahetsusväärsel kombel ka Eesti; kuid otsuse
sünniks olnuks vaja kvalifitseeritud häälteenamust, mida kokku ei
saadud. Vastu olid Belgia, Kreeka, Horvaatia, Prantsusmaa, Itaalia,
Luksemburg, Malta, Austria, Sloveenia ja Rootsi; erapooletuks jäid
Saksamaa ning Portugal. Ilma piisava enamuseta komitees ja Euroopa
Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmise järel ei riski Euroopa
Komisjon ilmselt kasutada teoreetilist võimalust omal vastutusel
rakendusmäärus siiski vastu võtta ning peab nüüd rakendusmäärusega uuesti tööle asuma, olles nüüd sunnitud senisest
tõsisemalt arvestama vajadust kaitsta keskkonda ja tervist. Üks
„tõrjelahing” taas võidetud.
Keskkonnaorganisatsioonid
on arusaadavalt rõõmsad. Siiski ei maksa unustada, et kõnealune
otsus käsitleb vaid ühte toimeainet. Pestitsiididest tulenevate
ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame põllumajanduspoliitika
radikaalset reformi.
Postituse autor: Aleksei Lotman
Comments
Post a Comment