Hinnang: Läänemere kaitseks antud lubadustest on täidetud vähem kui kolmandik


Maailma Looduse Fond (WWF) avaldas sel nädalal koos Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja teiste partneritega hinnangu, mis näitab ulatuslikke vajakajäämisi Läänemere tegevuskavas antud lubaduste täitmisel. Eesti jääb lubatud tegevuste elluviimisel üheksa riigi arvestuses kuuendale kohale.

Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ehk Helsingi konventsioon on keskne rahvusvaheline lepe meie kodumere kaitseks. Selle raames võeti 2007. aastal vastu Läänemere tegevuskava, millega riigid leppisid kokku 2021. aastaks täitmist vajavad ülesanded. Äsja valminud hinnang (Baltic Sea Action Plan Scorecard 2018) võtab kokku, kui kaugele on Läänemere riigid tegevuskava täitmisega jõudnud.

Hinnang anti vastavalt tegevuskavale neljas valdkonnas: eutrofeerumine, ohtlikud ained, elurikkus ja meremajandus. “Paraku näitab analüüs, et vajalikud sammud tegevuskavas antud lubaduste täitmisel on visad tulema - kümne aasta jooksul on tegevustest ellu viidud vähem kui kolmandik,” rääkis ELFi mereprogrammi juht Aleksei Lotman. “Nii Eesti kui teised Läänemere riigid peavad tõsiselt pingutama, et need suured lüngad täita. Läänemeri on jätkuvalt kehvas seisukorras ning selle parandamiseks on vaja ühist pingutust.”

Keskkonnaorganisatsioonide hinnang tuvastas, et võimalikust 58 tegevusest on ellu viidud 16. Kõige suuremad vajakajäämised esinevad lämmastiku ja fosfori äravoolu vähendamisel, samuti jätab tugevalt soovida mere elurikkuse kaitseks kokkulepitu täitmine. Ohtlike ainete põhjustatud saaste ohjeldamisel on edusamme veidi enam. Läänemere riike hinnati, andes plusspunkte enne tähtaega sooritatud tegevuste eest ning miinuspunkte hilinenud tegevuste eest, õigeaegselt ellu viidud tegevused andsid 0 punkti.  Eesti ei saavutanud positiivset üldsummat mitte üheski tegevuskava valdkonnas. Kõige parema (kuid siiski miinusega) punktisumma pälvis Rootsi -11 punktiga, kõige kehvema tulemuse aga Venemaa - 43 punktiga. Eesti sai -29 punktiga üheksa riigi arvestuses kuuenda koha.

Keskkonnaorganisatsioonide värske hinnang on leitav siit: https://goo.gl/ikSLT7


x

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more