Samm edasi - mõistlik kompromiss


14. veebruaril 2019 toimus Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis hääletus ÜPP strateegiakavade määruse eelnõule tehtud parandusettepanekute teemal. Nagu tavaks, tehti fraktsioonide esindajate poolt eeltööd parandusettepanekute uputusega toimetulemiseks, vormistades kompromissettepanekud, mille poolt hääletus tähendab automaatselt paljude teiste ettepanekute väljakukkumist.


Kompromiss oli paljuski päris mõistlik, parem nii raportööri ettepanekust kui Euroopa Komisjoni algsetest eelnõudest. Tänasel hääletusel suurem osa kompromissist ka kinnitust leidis, mis on ootuspärane, arvestades, et selle taga oli enamus fraktsioone.

Oluline paranemine võrreldes Komisjoni eelnõuga oli 30% esimese samba eelarvest reserveerimine ökoskeemidele. Kui see muudatus ka järgnevad etapid vastu peab (Parlamendi siseselt vaidlus põllumajanduse ja maaelu komisjoniga ning seejärel plenaaristung, Parlamendi menetluse järgselt triloogid ehk kokku leppimine Nõukogu ja Komisjoniga), oleks tegu olulise leevendusega teise samba kärpest tulenevatele muredele. Loomulikult tuleb juba praegu tõsiselt mõelda, milliseid meetmeid on mõtet rahastada ökoskeemidest, milliseid aga juba varasemast tuttavatest teisest sambast rahastatud põllumajanduse keskkonnameetmeist.

Positiivseks tuleb lugeda ka maastikuelementide otsest arvamist toetusõigusliku maa hulka, puude lubamist põllumaale ja püsirohumaale, kooskõla nõuet keskkonnaeesmärkidega, toidujulgeoleku sidumist säästva tootmisega, nõuet parandada (mitte lihtsalt toetada, nagu eelnõus) keskkonnakaitset, ületootmise vähendamist, selgemat sõnastust kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks (sh mulla süsiniku säilitamise teel), tugevamate eesmärkide seadmist õhu ja vee kaitseks ning pestitsiidide ja antibiootikumide kasutuse vähendamiseks, elurikkuse kaitseks, sealhulgas elupaikade, liikide (sh tolmeldajate) ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse säilitamiseks, mahepõllumajanduse arendamist, toiduraiskamise vähendamist, mõjuindikaatoritele suurema kaalu andmist ja mõndagi veel.

Siiski on keskkonnakomisjoni hääletus vaid üks etapp pikal teel. Parlamendi seisukoha kujundamisel mängib võtmerolli põllumajanduse ja maaelu komisjon, mis pole veel kompromissettepanekuid avalikustanud, rääkimata nende hääletamisest. Parlamendiliikmete poolt põllumajanduse ja maaelu komisjoni menetluses esitatud ligi viis tuhat ettepanekut sisaldavad endas nii head kui halba ja kuidas nende vahel ühisosa leitakse, on väga ebaselge. Rääkimata sellest, kuidas seda ühitatakse keskkonnakomisjoni seiskohaga. Ning isegi kui Parlamendi seiskoht jõutakse lähiajal välja kujundada, on ju (vähemalt) sama suur kaal Nõukogus toimuval, mis paraku on avalikkuse eest üsnagi varjatud. Kas institutsioonidevaheliste läbirääkimistega („eurokeeles” triloogidega) enne uue Euroopa Parlamendi koosseisu valimisi kuhugi jõutakse, on väga kahtlane.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more