Muljeid Euroopa Komisjoni briifingult Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika tulevikust

Euroopa Komisjon esitles 14. detsembril Tallinnas Euroopa Liidu infokeskuses oma 29. novembril avaldatud teatist ÜPP tulevikust. Midagi põhimõtteliselt uut võrreldes dokumendi lugemisel nähtavaga seal ei selgunud, mõned nüansid ehk, eelkõige aga said kinnitust juba varajasemad muljed.

Poliitika kahesambaline struktuur ilmselt säilib, sel paistab olevat ka liikmesriikide toetus. See muidugi ei tähenda, justkui ei peaks keskkonnaühendused jätkuvalt kinnitama senist seisukohta, et kahesambaline struktuur on oma aja ära elanud, kuid tegelik võitlus kandub nüüd paratamatult sammaste rahastamisele. Kavandatavast eelarve jagunemisest sammaste ja riikide vahel paraku midagi uut teada saada ei õnnestunud, sest finantsraamistiku poolt määratletud teemadel Komisjon praegu teavet ei jaga. Siiski pole kellelegi saladus, et Brexit tähendab ilmselt survet kõigile ühenduse poliitikatele ning keskkonnaorganisatsioonid peaks jõuliselt võitlema selle eest, et kõik ÜPP kärped toimuksid esimese samba eelarves.

Senisest sai pisut selgemaks uus lähenemine, mille kohaselt allutatakse programmeerimisele uuel perioodil mõlemad sambad. Teatises nimetatud ÜPP strateegiakavad saavad olema vähem detailsed võrreldes tänaste maaelu arengukavadega, kusjuures senisest väiksem detailsus laieneb ka teisele sambale. Samas aga lubatakse, et see väiksem detailsus puudutab üksnes igasugust bürokraatlikku pudi-padi, mitte Komisjoni võimalust kontrollida kavade vastavust ühenduse eesmärkidele. See on iseenesest küll mõistlik, kuid tekitab veel suurema küsimuse, miks üldse kahesambalist struktuuri säilitada. Sellele kohtumisel vastust ei saanud.

Koos programmeerimisega suureneb loomulikult paindlikkus ja liikmesriikide otsustusõigus. Tänastest paiguti väga detailsetest reeglitest ühenduse tasemel soovitakse loobuda, asendades need ühiselt kokkulepitud eesmärkide ja liikmesriigi poolt strateegiakavadega määratletavate ning Euroopa Komisjoniga kooskõlastatavate meetmetega. Sellest kooskõlastamisest oli kohtumisel pikemalt juttu ning oli tunda, et Komisjon paneb sellele suurt rõhku. Samas siiski jäi mulje, et kuigi spetsiifiliselt see läbi mõeldud ei ole, pigem lähtutakse kogemusest, mis tänaseks on olemas maaelu arengukavadega.

Süsteemi mõistusepärane töölehakkamine sõltub tulevikus sellest, kas ühenduse tasemel suudetakse mõistlikul viisil kokku leppida eesmärgid, mida riigid siis strateegiakavades meetmetega sisustama hakkavad. Kui põllumajandusele ühiseid ambitsioonikaid keskkonnaeesmärke ei suudeta sõnastada, tooks selline paindlikus kõige madalamate nõuete nimel peetava võidujooksu ohu. Avalikustatud teatises paraku selliseid täpseid eesmärke ei leia. Keskkonnale on küll pühendatud terve alapeatükk, kus konkreetsust on kahjuks vähevõitu. Kohtumine sellesse, milliseid eesmärke Komisjon näeb, selgust samuti ei toonud, kuigi arutelu all olid üsna mitmed põllumajanduse keskkonnaaspektid.

Seega leidis kinnitust, et keskkonnaühendustel tuleb jõuliselt nõuda keskkonna kaitseks selgeid eesmärke. Nagu eelmises postituses kirjutasin, oleks sellisteks eesmärkideks näiteks põllumajandusega seotud elurikkuse kaitse (kõrge loodusväärtusega põllumajandus, eriti pärandkoosluste säilitamine ja taastamine, põllulindude allakäigu peatamine ja tagasipööramine, tolmeldajate ja mullaselgrootute hoid ning põllumajandusloomade ja kultuurtaimede tõugude ning sortide jätkuv kasvatamine), taimetoitainete (lämmastiku ja fosfori) leostumise ning pestitsiidide kasutamise ja sellega kaasneva keskkonnakahju vähendamine, mulla orgaanilise aine säilitamine ja kasvuhoonegaaside emissiooni kärpimine, vee mõislik kasutamine jpm. Paistab, et peame olema valmis pakkuma ise ka nende eesmärkide täitmise mõõdikuid, sest vastus stiilis „aga kuidas seda mõõta” on ettepanekutele kiire tulema.

Sellest, kui jõuliselt suudame neid eesmärke nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus kuuldavaks/nähtavaks teha, sõltub ka nende jõudmine ÜPP tulevikku reguleerima hakkavatesse õigusaktidesse. Tööd on palju.




Postituse autor: Aleksei Lotman
 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more