Phil Hogani vastus ÜPP konverentsi avalikule kirjale



Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan vastas septembris toimunud ÜPP konverentsi avalikule kirjale.

Kirja lugemiseks klõpsa SIIA! 


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Mis on katki? Ei rohkem ega vähem kui ELi mahukaim poliitika

Image
Mis on ÜPP? Kui lugeja pole just tegevpõllumees või mõne teise teemaga seotud osapoole esindaja (nt põllumajandusametnik või põllumajanduse ja keskkonna suhete sasipuntraga tegeleja), siis suure tõenäosusega kehitab ta õlgu. Kui öelda, et ÜPP tähistab ühist põllumajanduspoliitikat, siis võib mõnel inimesel juba kerge äratundmine tekkida. Ja kui siis veel öelda „Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika” sähvatab juba rohkemate inimeste peades ehk arusaamine „Ah jaa, Euroliit ju maksab põllumeestele mingeid suuri toetusi vist.”
ÜPP moodustab kogu Euroopa Liidu rahakulutusest ligi 40%, seda saatev bürokraatia on keeruline ja väga vähesed suudavad tegelikult mõista, kuidas see toimib. ÜPP rahalised vahendid on jagatud kahe nn samba vahel. Esimest sammast rahastatakse täielikult Euroopa Liidu eelarvest ja see võtab enda alla ligi kolmveerand ÜPP vahenditest (ehk umbes 30% kogu EL eelarvest). Selle põhiosa moodustavad nn otsetoetused, millest enamus on täna tootmisest sõltumatud ehk lahti s…
Read more

ÜPP reformi käik tekitab pettumust

Image
Euroopa Komisjon üllitas 1.juunil ÜPP järgmise perioodi määruste eelnõu. Koos 2. mail avaldatud Euroopa Liidu kulutusi (sh ÜPP) suunava eelarveraamistiku eelnõudega on tegu pettumust valmistava paketiga. See pole aga paraku kuigi üllatav.


Eelarveraamistik näeb ÜPP rahastamises ette mõningaid kärpeid, mis on ootuspärane ja iseenesest mitte halb. Nagu varemgi kirjutatud, on suurem osa ÜPP rahastusest esimeses sambas ning olemas on piisav alus seostada seda Euroopa põllumajanduse negatiivse keskkonnamõjuga. Paraku aga on laual ettepanek, mis  näeb ette proportsionaalselt suuremat kärbet ÜPP niigi alarahastatud teises sambas, mille arvelt rahastatakse muuhulgas ka põllumajanduse keskkonnatoetust (praegu ametliku nimega keskkonna- ja kliimatoetus). Nagu näitab Alan Matheuseus’i poolt tehtud analüüs, väheneb ettepaneku kohaselt teise samba eelarve peaaegu veerandi võrra, samas kui esimese samba kärbe jääb alla kümnendiku. See on ka üks põhjustest, miks keskkonnaühendused on selle ettepaneku…
Read more

Mis selle Läänemerega lahti on?

Image
Meie kodumere seisund pole enam pikemat aega kiita. See on sedavõrd vana lugu, et paljud inimesed on sellega harjunud ja lakanud olukorra tõsidust märkamast. Samas on üksjagu neidki, kes elavad pidevas paanikaseisundis ja näevad katastroofi seal, kus tegelikult on pigem probleemid. Mis siis on meie merel viga ja kas kõik on päris läbi või on mõni asi hästi ka? Ning millist mõju avaldab meie kodumerele Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika?




Mürgid vähendasid hüljeste ja kotkaste arvukustInimene on Läänemere ääres elanud aastatuhandeid ja mingisugune mõju on tema tegevusel olnud algusest peale. Ent pole liiga suur lihtsustus öelda, et enamik tõsisemaid probleeme on pärit Teise maailmasõja järgsest ajast.

Just siis algas meie mere laiaulatuslik ja peaaegu üheaegne reostamine tööstuse kasvu, puhastamata olmereovee veekogudesse suunamise ning põllumajanduse kemiseerimise tõttu. Lisaks tekitati siis Läänemerre veel üks ajapomm sinna uputatud sõjamürgitünnide näol.

Naftasaaduste ja teiste …
Read more