Hädisevõitu tulemus – kuigi võinuks minna ka hullemini


See kord tuleb taas kord juttu glüfosaadist, maailma enimkasutatud herbitsiidist, mille jääke leitakse tänapäeval toidus, söödas ja inimeste uriinis. Põgusalt eelloost ehk millest oleme juba kirjutanud.



Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur leidis tuginedes glüfosaadi kohta avaldatud teaduslikele artiklitele selle olevat tõenäolise kantserogeeni. Seevastu Euroopa Liidu institutsioonid jäid uskuma keemiatööstuse tellimusel valminud töid, mille kohaselt ei kujutavat antud kemikaal mingit ohtu. Avalikkus siiski sellist rahustavat juttu uskuma ei jäänud. Euroopa Komisjon oli eelmisel aastal avalikkuse suurest huvist mõneti kohkunud ja pikendas glüfosaadi kasutusluba vaid aastaks, kuid sel aastal sooviti pikendada seda juba kümneks aastaks. Vastav ettepanek esitati Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee päevakorda. Euroopa Parlament leidis kõnealuse rakendusmääruse vastuvõetamatu olevat ja võttis vastu resolutsiooni, millega kutsutakse üles pärast üleminekuperioodi glüfosaat keelustada. Järgmine päev toimus Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee istung, kus oli päevakorral glüfosaadi kasutuse pikendamine kümneks aastaks. Hääletus läks napilt, pikendamist toetas tegelikult väike enamus liikmesriike, kahetsusväärsel kombel ka Eesti, kuid otsuse sünniks olnuks vaja kvalifitseeritud häälteenamust, mida kokku ei saadud.

Esmapäeval 27. novembril toimus Apellatsioonikomitee istung, kus sel korral oli päevakorras glüfosaadi kasutuse pikendamine viieks aastaks. Teisi ettepanekuid, näiteks piirata kasutusluba kolme aastaga, hääletusele ei pandud. See kord saadi Komisjoni ettepanekule kvalifitseeritud häälteenamus kokku. Glüfosaadi kasutuse pikendamise poolt hääletasid Bulgaaria, Saksamaa, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Läti, Leedu, Ungari, Madalamaad, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi, Suurbritannia. Vastu olid Belgia, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Austria; erapooletuks jäi ainsana Portugal. Saksamaa üleminek erapooletust pooldajaks toimus ilma riigi keskkonnaministri nõusolekuta ja on põhjustanud mõningase poliitilise skandaali. Eesti positsioon ei muutunud võrreldes eelmise hääletusega. Väidetavalt tuginevat meie riigi positsioon teadusele, kuigi mulle jääb mõistetamatuks, miks siis ei arvestata Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuuri arvamust.


Euroopa keskkonnaorganisatsioonid on mürgitamist jätkuvalt lubavas otsuses pettunud, kuid tunnetavad samas, et võinuks minna palju hullemini – Komisjoni algne kava oli ju pikendada glüfosaafi kasutusluba 15 aastaks. Ka ei maksa unustada, et kõnealune otsus käsitleb vaid ühte toimeainet, tänapäeva intensiivpõllumajanduse probleemiks on aga pidev keskkonna pommitamine erinevate mürkide kokteiliga. Pestitsiididest tulenevate ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame põllumajanduspoliitika radikaalset reformi.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Popular posts from this blog

Paluks vähem toksilist põllumajanduspoliitikat!

PRESSITEADE: Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikas tuleb teha olulisi muudatusi

Mis on katki? Ei rohkem ega vähem kui ELi mahukaim poliitika