Hädisevõitu tulemus – kuigi võinuks minna ka hullemini


See kord tuleb taas kord juttu glüfosaadist, maailma enimkasutatud herbitsiidist, mille jääke leitakse tänapäeval toidus, söödas ja inimeste uriinis. Põgusalt eelloost ehk millest oleme juba kirjutanud.



Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur leidis tuginedes glüfosaadi kohta avaldatud teaduslikele artiklitele selle olevat tõenäolise kantserogeeni. Seevastu Euroopa Liidu institutsioonid jäid uskuma keemiatööstuse tellimusel valminud töid, mille kohaselt ei kujutavat antud kemikaal mingit ohtu. Avalikkus siiski sellist rahustavat juttu uskuma ei jäänud. Euroopa Komisjon oli eelmisel aastal avalikkuse suurest huvist mõneti kohkunud ja pikendas glüfosaadi kasutusluba vaid aastaks, kuid sel aastal sooviti pikendada seda juba kümneks aastaks. Vastav ettepanek esitati Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee päevakorda. Euroopa Parlament leidis kõnealuse rakendusmääruse vastuvõetamatu olevat ja võttis vastu resolutsiooni, millega kutsutakse üles pärast üleminekuperioodi glüfosaat keelustada. Järgmine päev toimus Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee istung, kus oli päevakorral glüfosaadi kasutuse pikendamine kümneks aastaks. Hääletus läks napilt, pikendamist toetas tegelikult väike enamus liikmesriike, kahetsusväärsel kombel ka Eesti, kuid otsuse sünniks olnuks vaja kvalifitseeritud häälteenamust, mida kokku ei saadud.

Esmapäeval 27. novembril toimus Apellatsioonikomitee istung, kus sel korral oli päevakorras glüfosaadi kasutuse pikendamine viieks aastaks. Teisi ettepanekuid, näiteks piirata kasutusluba kolme aastaga, hääletusele ei pandud. See kord saadi Komisjoni ettepanekule kvalifitseeritud häälteenamus kokku. Glüfosaadi kasutuse pikendamise poolt hääletasid Bulgaaria, Saksamaa, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Läti, Leedu, Ungari, Madalamaad, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi, Suurbritannia. Vastu olid Belgia, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Austria; erapooletuks jäi ainsana Portugal. Saksamaa üleminek erapooletust pooldajaks toimus ilma riigi keskkonnaministri nõusolekuta ja on põhjustanud mõningase poliitilise skandaali. Eesti positsioon ei muutunud võrreldes eelmise hääletusega. Väidetavalt tuginevat meie riigi positsioon teadusele, kuigi mulle jääb mõistetamatuks, miks siis ei arvestata Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuuri arvamust.


Euroopa keskkonnaorganisatsioonid on mürgitamist jätkuvalt lubavas otsuses pettunud, kuid tunnetavad samas, et võinuks minna palju hullemini – Komisjoni algne kava oli ju pikendada glüfosaafi kasutusluba 15 aastaks. Ka ei maksa unustada, et kõnealune otsus käsitleb vaid ühte toimeainet, tänapäeva intensiivpõllumajanduse probleemiks on aga pidev keskkonna pommitamine erinevate mürkide kokteiliga. Pestitsiididest tulenevate ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame põllumajanduspoliitika radikaalset reformi.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

European Commission briefing on CAP future in Tallinn

The Commission presented the CAP future communication “The Future of Food and Farming” in Tallinn on 14 th of December. Not much new info compared to what one can get from the reading of the document could be obtained. Some minor clarifications and indeed confirmation of the initial impressions did result from attending the meeting though. The commission wants to maintain the two-pillar structure and seems to have support from the member states on that. This does not mean that environmental NGOs should stop saying that this system is obsolete and needs a radical reform but the real question at this stage seems to be how much money will go into which pillar. Since the financing is part of MFF, the Commission was adamant not to give a hint about this matter. For the NGO community there seems to a clear case for a strong stance on MFF: all the cuts resulting from Brexit must happen in Pillar I – no cuts to Pillar II. Meeting shed some additional light on programming bo
Read more

EKO: The near future must bring a turn towards greener agriculture

Image
Yesterday, on April 27th, the Estonian Chamber of Environmental Associations (EKO) sent a set of proposals to the Minister of Rural Affairs for the next seven-year cycle of agricultural policy. EKO emphasizes that Estonian agricultural subsidies of the new funding period must focus more on organic farming, preserving landscape biodiversity, preventing of water pollution and conservation of soil's good health and restoration of carbon sequestration. Edges of fields, which are rich in blooming plants, help to preserve the biodiversity of landscapes and the natural benefits that are important to farmers. Often, however, the field edges look the opposite as in this photo, made by Aveliina Helm (University of Tartu) EKO's proposals for a new period in agriculture are based on expert knowledge and increasing volume scientific analyzes of the environmental impact of European and Estonian agriculture. EKO acknowledges that many of the activities and grants planned for the new period ar
Read more