Miks ründavad keskkonnaühendused Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat?


No olgem ausad, ega me siis üksi: enam kui kakssada erinevat Euroopa kodanikühendust nõuavad ÜPP radikaalset muutust. Asjal on ikka sügavam põhjus. Tegelikult alustasin juba oma 29. märtsi postituses selgitamist, miks me oleme veendunud, et ÜPP on katki. Kuivõrd mõnes mõttes jätkan praegu sealt, kus eelmine kord pooleli jäin, soovitaksin ka kõnealune postitus üle lugeda.



Tegime koos kolleeg Kuno Kasakuga mõned statistilised analüüsid kontrollimaks, kas tervemõistuslik arusaam, et makstes ebaselge eesmärgiga toetusi (mida ÜPP 1. samba otsetoetused kahtlemata on), toetame tegelikult väetise, sööda ja pestitsiidide liigostmist ning sellega kaasnevat keskkonnakahju, peab vett. Toetuste ebavõrdne jaotus, mis on küll vaieldamatult ebaõiglane, pakkus võimalust võrrelda erineva toetustasemega riikide põllumajandus-keskkonna näitajaid, mis on avalikult saadaval Euroopa Liidu statistikaasutuse Eurostat kodulehel.

Oletus osutus õigeks: mida kõrgemad toetused, seda rohkem keskkonnaprobleeme. Tänaseks oleme tulemused eesti keeles osaliselt ka avaldanud (Lotman ja Kasak. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika – kas ka päriselt roheline? Akadeemia nr. 3 – 2017). Detailidega tutvumiseks soovitaksingi eelviidatud artiklit lugeda. Artikli leiab SIIT.

Et aga üks pilt pidavat ütlema rohkem kui tuhat sõna, siis siiski üks graafik näitamaks toitainebilansi seost ÜPP 1. samba otsetoetustega:



Just toitainebilanss näitab ära vee ja õhu saastamise riski, seega, mida suuremad otsetoetused, seda suurem saasteoht. Et otsetoetused moodustavad ÜPP eelarvest ligikaudu kolmveerandi, võib taas kord sedastada, et tegu on keskkonnakahjuliku poliitikaga, mis vajab radikaalset muutust.


Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Popular posts from this blog

Paluks vähem toksilist põllumajanduspoliitikat!

CAP as usual – killing HNV agriculture.