ÜPP muutused – ohud ja võimalused

Euroopa Komisjon üllitas 29. novembril kommunikatsiooni ÜPP tulevikust. Esimene mulje on vägagi „nii ja naa”. Väga suurt reformi ei kavandata, poliitika kahesambalist struktuuri soovitakse säilitada. Täpsemast eelarve jagunemisest sammaste ja riikide vahel juttu ei ole, sest vähemalt formaalselt võttes on see hoopis finantsraamistiku reguleerida. Siiski pole kellelegi saladus, et Brexit tähendab ilmselt survet kõigile ühenduse poliitikatele ning praegu pole selge väga oluline küsimus: kuidas kavatsetakse jagada vähendamist sammaste eelarvete vahel.





















Uus on siiski lähenemine, mille kohaselt allutatakse programmeerimisele ka esimene sammas. See on iseenesest küll mõistlik, kuid tekitab veel suurema küsimuse, miks üldse kahesambalist struktuuri säilitada. Täpsematest esimese samba programmeerimise põhimõttest väga juttu ei tehta, öeldaks vaid, et see saab olema vähem detailne tänastest maaelu arengukavadest. Kas see väiksem detailsus tulevikus ka teisele sambale laieneb, jääb mõneti ebaselgeks.

Koos programmeerimisega soovitakse suurendada paindlikkust ja liikmesriikide otsustusõigust. Tänastest paiguti väga detailsetest reeglitest ühenduse tasemel soovitakse loobuda, asendades need ühenduse tasemel kokkulepitud eesmärkide ja liikmesriigi poolt programmide koostamisel kavandatavate ning Euroopa Komisjoniga kooskõlastatavate meetmetega. Ühest küljest on see mõistlik, sest tänased ühenduse tasemel paika pandud detailsed reeglid on aeg-ajalt tõelise peavalu allikas, näiteks puude arvu ja maastikuelementide laiuse kehtestamine, mis kõrge loodusväärtusega põllumajandust diskrimineerib.

Nõnda siis ongi igati mõistlik, kui ühenduse tasemel suudetakse kokku leppida ühised eesmärgid, mida riigid siis täpsete meetmeid kirjeldavate reeglitega sisustavad. Aga just nimelt kui suudetakse. Kui ühiseid ambitsioonikaid eesmärke ei suudeta sõnastada, tooks selline paindlikus kõige madalamate nõuete nimel peetava võidujooksu ohu – pole ju saladus, et on olemas mõneti lühinägelik, kuid küllalt populaarne arvamus, justkui looks lõdvad keskkonnanõuded konkurentsieelise. Nii et keskkonnaühendustel on mõtet suuremat paindlikkust toetada vaid tingimuses, kui nendega kaasnevad ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid.

Avalikustatud kommunikatsioonis paraku selliseid täpseid eesmärke ei leia. Keskkonnale on küll pühendatud terve alapeatükk, kus juttu sellest, et põllumajandus sõltub heast keskkonnaseisundist ja on ise keskkonna mõjutaja – täitsa õige jutt, kuid konkreetsust on vähevõitu. Kõige rohkem on juttu kliimast; veekeskkonnast ja põllumajandusega kaasnevast elurikkusest aga märksa vähem.

Nõnda tuleb keskkonnaühendustel nõuda keskkonna kaitseks selgeid eesmärke. Nende näiteks on põllumajandusega seotud elurikkuse kaitse, nagu kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa, eriti pärandkoosluste säilitamine ja taastamine, põllulindude allakäigu peatamine ja tagasipööramine, tolmeldajate ja mullaselgrootute hoid ning põllumajandusloomade ja kultuurtaimede tõugude ning sortide jätkuv kasvatamine. Teisalt on vajalikud mõõdetavad eesmärgid taimetoitainete (lämmastiku ja fosfori) leostumise ning pestitsiidide kasutamise ja sellega kaasneva keskkonnakahju vähendamiseks. Vajalikud on eesmärgid mulla orgaanilise aine kaitseks ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks, vee mõislikuks kasutamiseks jpm.

Praegu võib öelda, et kommunikatsiooniga saab loodetavasti edasi töötada, aga praegusel kujul kaasnevad sellega ka riskid. Seega, sellega mitte üksnes saab, vaid kindlasti tuleb edasi töötada.


Mõningate olulisemate keskkonnaühenduste reaktsioonid väärivad samuti lugemist:





IFOAM EU Group:

BirdLife Europe:



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

European Commission briefing on CAP future in Tallinn

The Commission presented the CAP future communication “The Future of Food and Farming” in Tallinn on 14 th of December. Not much new info compared to what one can get from the reading of the document could be obtained. Some minor clarifications and indeed confirmation of the initial impressions did result from attending the meeting though. The commission wants to maintain the two-pillar structure and seems to have support from the member states on that. This does not mean that environmental NGOs should stop saying that this system is obsolete and needs a radical reform but the real question at this stage seems to be how much money will go into which pillar. Since the financing is part of MFF, the Commission was adamant not to give a hint about this matter. For the NGO community there seems to a clear case for a strong stance on MFF: all the cuts resulting from Brexit must happen in Pillar I – no cuts to Pillar II. Meeting shed some additional light on programming bo
Read more

EKO: The near future must bring a turn towards greener agriculture

Image
Yesterday, on April 27th, the Estonian Chamber of Environmental Associations (EKO) sent a set of proposals to the Minister of Rural Affairs for the next seven-year cycle of agricultural policy. EKO emphasizes that Estonian agricultural subsidies of the new funding period must focus more on organic farming, preserving landscape biodiversity, preventing of water pollution and conservation of soil's good health and restoration of carbon sequestration. Edges of fields, which are rich in blooming plants, help to preserve the biodiversity of landscapes and the natural benefits that are important to farmers. Often, however, the field edges look the opposite as in this photo, made by Aveliina Helm (University of Tartu) EKO's proposals for a new period in agriculture are based on expert knowledge and increasing volume scientific analyzes of the environmental impact of European and Estonian agriculture. EKO acknowledges that many of the activities and grants planned for the new period ar
Read more