Samm edasi - mõistlik kompromiss


14. veebruaril 2019 toimus Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis hääletus ÜPP strateegiakavade määruse eelnõule tehtud parandusettepanekute teemal. Nagu tavaks, tehti fraktsioonide esindajate poolt eeltööd parandusettepanekute uputusega toimetulemiseks, vormistades kompromissettepanekud, mille poolt hääletus tähendab automaatselt paljude teiste ettepanekute väljakukkumist.


Kompromiss oli paljuski päris mõistlik, parem nii raportööri ettepanekust kui Euroopa Komisjoni algsetest eelnõudest. Tänasel hääletusel suurem osa kompromissist ka kinnitust leidis, mis on ootuspärane, arvestades, et selle taga oli enamus fraktsioone.

Oluline paranemine võrreldes Komisjoni eelnõuga oli 30% esimese samba eelarvest reserveerimine ökoskeemidele. Kui see muudatus ka järgnevad etapid vastu peab (Parlamendi siseselt vaidlus põllumajanduse ja maaelu komisjoniga ning seejärel plenaaristung, Parlamendi menetluse järgselt triloogid ehk kokku leppimine Nõukogu ja Komisjoniga), oleks tegu olulise leevendusega teise samba kärpest tulenevatele muredele. Loomulikult tuleb juba praegu tõsiselt mõelda, milliseid meetmeid on mõtet rahastada ökoskeemidest, milliseid aga juba varasemast tuttavatest teisest sambast rahastatud põllumajanduse keskkonnameetmeist.

Positiivseks tuleb lugeda ka maastikuelementide otsest arvamist toetusõigusliku maa hulka, puude lubamist põllumaale ja püsirohumaale, kooskõla nõuet keskkonnaeesmärkidega, toidujulgeoleku sidumist säästva tootmisega, nõuet parandada (mitte lihtsalt toetada, nagu eelnõus) keskkonnakaitset, ületootmise vähendamist, selgemat sõnastust kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks (sh mulla süsiniku säilitamise teel), tugevamate eesmärkide seadmist õhu ja vee kaitseks ning pestitsiidide ja antibiootikumide kasutuse vähendamiseks, elurikkuse kaitseks, sealhulgas elupaikade, liikide (sh tolmeldajate) ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse säilitamiseks, mahepõllumajanduse arendamist, toiduraiskamise vähendamist, mõjuindikaatoritele suurema kaalu andmist ja mõndagi veel.

Siiski on keskkonnakomisjoni hääletus vaid üks etapp pikal teel. Parlamendi seisukoha kujundamisel mängib võtmerolli põllumajanduse ja maaelu komisjon, mis pole veel kompromissettepanekuid avalikustanud, rääkimata nende hääletamisest. Parlamendiliikmete poolt põllumajanduse ja maaelu komisjoni menetluses esitatud ligi viis tuhat ettepanekut sisaldavad endas nii head kui halba ja kuidas nende vahel ühisosa leitakse, on väga ebaselge. Rääkimata sellest, kuidas seda ühitatakse keskkonnakomisjoni seiskohaga. Ning isegi kui Parlamendi seiskoht jõutakse lähiajal välja kujundada, on ju (vähemalt) sama suur kaal Nõukogus toimuval, mis paraku on avalikkuse eest üsnagi varjatud. Kas institutsioonidevaheliste läbirääkimistega („eurokeeles” triloogidega) enne uue Euroopa Parlamendi koosseisu valimisi kuhugi jõutakse, on väga kahtlane.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Conference in Estonia: "CAP 2020. Towards sustainable agriculture"