Jätkusuutliku põllumajanduse poole / Towards sustainable agriculture

Yesterday, on April 27th, the Estonian Chamber of Environmental Associations (EKO) sent a set of proposals to the Minister of Rural Affairs for the next seven-year cycle of agricultural policy. EKO emphasizes that Estonian agricultural subsidies of the new funding period must focus more on organic farming, preserving landscape biodiversity, preventing of water pollution and conservation of soil's good health and restoration of carbon sequestration. Edges of fields, which are rich in blooming plants, help to preserve the biodiversity of landscapes and the natural benefits that are important to farmers. Often, however, the field edges look the opposite as in this photo, made by Aveliina Helm (University of Tartu) EKO's proposals for a new period in agriculture are based on expert knowledge and increasing volume scientific analyzes of the environmental impact of European and Estonian agriculture. EKO acknowledges that many of the activities and grants planned for the new period ar...

European Commission unveiled the recommendations for the Member States’ CAP strategic plans o n 18th of December. This far however these haven't been much discussed, at least not in the public, so here is a modest assessment. At ELF, we have been critical more than once of the CAP and the Commissions role in it this far, but recommendations for Estonia are largely adequate. Indeed, many are in good accord with what Estonian environmental NGOs have suggested more than once. I have doubts about only a small number of recommendations. Outside of strictly environmental topics but still with a strong indirect environmental impact is the high concentration of Estonian agriculture and the CAP direct payments. The  Commission proposes (page 2, heading 1.1) a more targeted support from the CAP in favour of small and medium-sized farms. Following this advice would also benefit the environment, since industrialisation of farming threatens air and water quality, while abandonment of HNV farm...

Hea blogilugeja! Eestimaa Looduse Fondi (ELF) jätkusuutliku põllumajanduse blogi tegutseb nüüdsest teise nimega teises kohas. Blogi on leitav ELFi kodulehelt: Maaelu tulevik: põllumajandus- ja kalandusblogi . Uuenenud blogi kajastab endiselt põllumajanduspoliitilisi protsesse, nt põllumajanduspoliitika 2021-2027 strateegiakav a koostamist, aga toob lugejani ka üldist pikemaajalist visiooni maaelust ja selle jätkusuutlikkusest. Blogi üks peamisi eesmärke on kasvatada nende inimeste teadlikkust maaelupoliitikast ja otsustes kaasa rääkimise võimekust, keda   maaelupoliitika otsused puudutavad, kuid kes ühel või teisel põhjusel ise kaasa ei räägi. Blogis löövad autoritena kaasa mitmed valdkonna eksperdid Eestimaa Looduse Fondist, Pärandkoosluste Kaitse Ühingust ja mujalt. Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Siin blogis on korduvalt juttu olnud, et ÜPP keskkonnajälg jätab soovida ja seetõttu vajab see poliitika tõsist reformi . ÜPP rahastus on EL tasemel eelkõige 1. sambas ja mida suuremad on sellest makstavad otsetoetused, seda halvemad on keskkonnanäitajad . Poollooduslike koosluste ja teiste kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaade majandajaid diskrimineeritakse süstemaatiliselt. Just seetõttu korraldas Eestimaa Looduse Fond koostöös kolleegidega Eestist ja mujalt Euroopast reformi käivitamise eel rahvusvahelise konverentsi Euroopa põllumajanduse tulevikust, mille osalejad samuti leidsid, et ÜPP vajab suurt muutust . Kirjutatud on sellestki, et reformi ettepanek, mis sõnastas 2020. aasta järgse ÜPP määruste eelnõud ja mille Euroopa Komisjon üllitas ülemöödunud aastal, valmistab keskkonna mõttes pigem pettumus t. Ajale jalgu jäänud kahesambalisest struktuurist ei ole loobutud, 1. sambast kavatsetakse jätkata eesmärgistamata otsetoetusi, sedakorda on kavas esimesele (tegelikult p...

3. juunil 2018 tegin selles blogis ÜPP järgmise perioodi määruste eelnõude esmase analüüsi . Leidsin selles, et vaatamata paiguti õigele retoorikale, ei ole reformikava sugugi piisava ulatusega suunamaks Euroopa põllumajandust tõeliselt säästvale teele. Praeguseks on Euroopa Parlamendis valminud ÜPP eelnõude kohta raportid nii põllumajanduse ja maaelu komisjonis kui ka keskkonnakomisjonis, samuti on avaldatud parlamendiliikmete arvukad muudatusettepanekud. Ühtteist, kuigi märksa vähem, on avalikult teada ka Nõukogus toimuvast menetlusest. Kuigi ettepanekuid on seinast seina, paistab juba praegu, et suures plaanis jäävad määrused õige sarnasteks Euroopa Komisjoni poolt pakutud eelnõudega. Nende kõigi analüüs on ajamahukas ettevõtmine. Näide märgalaviljelusest. Hundinuia kasvuala Hollandis. Praegu aga vaataks ÜPP reformi valguses ühte kitsast, aga olulist teemat, millel on seos nii kasvuhoonegaaside emissioonidega põllumajandusmaalt kui ka näiteks põllumajanduse elurikkusega j...

14. veebruaril 2019 toimus Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis hääletus ÜPP strateegiakavade määruse eelnõule tehtud parandusettepanekute teemal. Nagu tavaks, tehti fraktsioonide esindajate poolt eeltööd parandusettepanekute uputusega toimetulemiseks, vormistades kompromissettepanekud, mille poolt hääletus tähendab automaatselt paljude teiste ettepanekute väljakukkumist. Kompromiss oli paljuski päris mõistlik, parem nii raportööri ettepanekust kui Euroopa Komisjoni algsetest eelnõudest. Tänasel hääletusel suurem osa kompromissist ka kinnitust leidis, mis on ootuspärane, arvestades, et selle taga oli enamus fraktsioone. Oluline paranemine võrreldes Komisjoni eelnõuga oli 30% esimese samba eelarvest reserveerimine ökoskeemidele. Kui see muudatus ka järgnevad etapid vastu peab (Parlamendi siseselt vaidlus põllumajanduse ja maaelu komisjoniga ning seejärel plenaaristung, Parlamendi menetluse järgselt triloogid ehk kokku leppimine Nõukogu ja Komisjoniga), oleks tegu olulise...

Bioloogina tean hästi, et inimene on segatoiduline loom. Mitte ainult inimene, vaid ka meie lähimad sugulased šimpansid ja bonobod on segatoidulised. Tegelikult on seda suur osa primaatidest ehk seltsist, kuhu me kuulume. Isegi gorillad, keda pikki aastaid loeti taimetoidulisteks, söövad putukaid. Loe edasi Postimehest!

Selle aasta Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi võitis Eestis Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg Viljandimaalt. Konkursi võidu tõi pidevalt keskkonnasäästule mõtlev lähenemine, eeskujulikult läbi mõeldud toitaineringlus ning innovaatiline ressursikasutus vastavatud uues meiereis. Edasi läheb konkurss rahvusvahelisel tasemel ning oktoobris esindab Pajumäe talu Eestit rahvusvahelise žürii ees.   „Selle aasta konkurss oli tugev ning oli veel teisigi väga häid kandidaate sellele tiitlile,“ ütles Eesti konkursi žürii liige Aleksei Lotman. „Pajumäe talu paistis silma aga väga efektiivse ressursikasutusega. Lisaks teada-tuntud maheviljeluse põhimõtetele taime- ja loomakasvatuses on meiereis rakendatud vee taaskasutust. Plussina saab välja tuua ka päikeseenergia kasutamist ning kohaliku tooraine väärindamist kohapeal väga maitsval moel,“ lisas Lotman. Pajumäe talu on pidevalt keskkonnasõbralikkusele tähelepanu pööranud ning omandanud teadmis, kuidas kasutada loodus...

European Commission finally unveiled the legislative proposals for the CAP reform on 1st of June . Together with MFF proposals from 2nd of May these form a disappointing but regrettably not surprising reading. MFF foresees some cuts in CAP financing that in itself is both something to be expected and rather positive, since as written before (read here ,  here and other posts on this blog) most of finances are in Pillar I that is well connected to negative environmental impacts. Regrettably the MFF proposal foresees proportionally bigger cuts in the already underfunded Pillar II, that will lose almost a quarter of its budget, while Pillar I cuts will be less that a tenth. No surprise then that there have been no cheers from environmental NGOs . One could hope that now, as the CAP is said to be transformed to a more objective-driven and programmable policy including both pillars there is no big difference how the money is divided between the them – but this is an il...

Euroopa Komisjon üllitas 1.juunil  ÜPP järgmise perioodi määruste eelnõu . Koos 2. mail avaldatud Euroopa Liidu kulutusi (sh ÜPP) suunava eelarveraamistiku eelnõudega on tegu pettumust valmistava paketiga. See pole aga paraku kuigi üllatav. Eelarveraamistik näeb ÜPP rahastamises ette mõningaid kärpeid, mis on ootuspärane ja iseenesest mitte halb.  Nagu varemgi kirjutatud , on suurem osa ÜPP rahastusest esimeses sambas ning olemas on piisav alus seostada seda Euroopa põllumajanduse negatiivse keskkonnamõjuga. Paraku aga on laual ettepanek, mis  näeb ette proportsionaalselt suuremat kärbet ÜPP niigi alarahastatud teises sambas, mille arvelt rahastatakse muuhulgas ka põllumajanduse keskkonnatoetust (praegu ametliku nimega keskkonna- ja kliimatoetus). Nagu näitab Alan Matheuseus’i poolt tehtud analüüs, väheneb ettepaneku kohaselt teise samba eelarve peaaegu veerandi võrra, samas kui esimese samba kärbe jääb alla kümnendiku. See on ka üks põhjustest, miks keskkonnaühend...

Maailma Looduse Fond (WWF) avaldas sel nädalal koos Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja teiste partneritega hinnangu, mis näitab ulatuslikke vajakajäämisi Läänemere tegevuskavas antud lubaduste täitmisel. Eesti jääb lubatud tegevuste elluviimisel üheksa riigi arvestuses kuuendale kohale. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ehk Helsingi konventsioon on keskne rahvusvaheline lepe meie kodumere kaitseks. Selle raames võeti 2007. aastal vastu Läänemere tegevuskava, millega riigid leppisid kokku 2021. aastaks täitmist vajavad ülesanded. Äsja valminud hinnang (Baltic Sea Action Plan Scorecard 2018) võtab kokku, kui kaugele on Läänemere riigid tegevuskava täitmisega jõudnud. Hinnang anti vastavalt tegevuskavale neljas valdkonnas: eutrofeerumine, ohtlikud ained, elurikkus ja meremajandus. “Paraku näitab analüüs, et vajalikud sammud tegevuskavas antud lubaduste täitmisel on visad tulema - kümne aasta jooksul on tegevustest ellu viidud vähem kui kolmandik,” rääkis ELFi merepr...

Sometimes one must look back in order to move forward. We celebrated 100 years of Estonian Republic on 24 th of February, and this century has been a turbulent one for our agriculture. Declaration of independence in 1918 had profound impact not only from political point of view but also for everyday rural life. The young republic carried out a radical land reform, transferring land ownership from the large estates mostly owned by the Baltic German aristocratic minority to the mostly ethnic Estonian farmers. The reform was not based on ethnicity though but solely on the size of the estate. Of course there had been a pre-history to that story. Servitude had been abolished in Estonia over a century earlier and more wealthy among Estonian farmers had been buying farms from the land-lords for more than half century. Nevertheless significant part of less well-off Estonian peasant population remained landless. All this changed in 1919 – the young republic, still at its Liberation War, ...

Tulevikule mõeldes tuleb vahel vaadata ka selja taha ja millal siis veel seda teha kui mitte Eesti Vabariigi 100. aastapäeval. Oli ju vabaduse üheks oluliseks tagajärjeks maareform, mis asendas otsustavalt senise mõisamajanduse talumajandusega. Igal lool on eellugu ja nõnda tuleb loomulikult vaadata ka ajaloos veidi kaugemale ning mõelda talude päriseksostmisele, mis oli selleks ajaks juba enam kui pool sajandit käinud. Päriseksostmise tulemusel moodustasid talud juba enne revolutsiooni arvestatava osa põllumajandusest. Ent siiski muutis Eesti Vabariigi maareform, mille juba Vabandussõja ajal otsustas Asutav Kogu, väga palju. Mõisate tähtsus Eesti põllumajanduses kahanes pea olematuks, talud andsid edaspidi suurema osa toodangust. Iseseisvus asendas suurtootmise väiketootmisega. NSV Liidu okupatsioon pööras ratta tagasi. Algul küll tehti nägu, et talud jäävad, natsionaliseeritud maa anti ju „põliseks kasutuseks”, aga põline lõppes 1949. aastal. Pärast suurküüditamist astus e...

Kutsume Läänemere-sõbraliku taluniku konkursile kandidaate esitama või kandideerima. Kandidaadiks sobivad Eesti põllumajandustootjad/talunikud , kes on võtnud kasutusele häid ja uuenduslikke praktikaid selleks, et vähendada taimetoitainete veekogudesse, sh Läänemerre kandumist. Tiitliga kaasneb rahaline toetus. Konkursile võivad kandideerida nii suured kui väikesed, nii mahe- kui ka tavatootmisega tegelevad põllumajandustootjad, nii taime- kui loomakasvatajad üle kogu Eesti. Samuti võivad oma kandidaate esitada põllumajandustootjate/talupida jate esindusorganisatsioonid, teised talunikud, konsulendid, riigiasutused jt. Oluline on, et kandidaat rakendaks oma tegevuses ühte või mitut meetodit toitainete, sh fosfori ja lämmastiku äravoolu vähendamiseks, näiteks maheviljelust, keskkonda säästvate meetoditega silo ja väetise hoiustamist, tehismärgalade rajamist, uuemaid tehnoloogiaid nagu täppisviljelus vmt. Samuti võetakse arvesse muid keskkonnasõbralikke meetmeid, näiteks poollo...

Euroopa Komisjon esitles 14. detsembril Tallinnas Euroopa Liidu infokeskuses oma 29. novembril avaldatud teatist ÜPP tulevikust. Midagi põhimõtteliselt uut võrreldes dokumendi lugemisel nähtavaga seal ei selgunud, mõned nüansid ehk, eelkõige aga said kinnitust juba varajasemad muljed. Poliitika kahesambaline struktuur ilmselt säilib, sel paistab olevat ka liikmesriikide toetus. See muidugi ei tähenda, justkui ei peaks keskkonnaühendused jätkuvalt kinnitama senist seisukohta, et kahesambaline struktuur on oma aja ära elanud, kuid tegelik võitlus kandub nüüd paratamatult sammaste rahastamisele. Kavandatavast eelarve jagunemisest sammaste ja riikide vahel paraku midagi uut teada saada ei õnnestunud, sest finantsraamistiku poolt määratletud teemadel Komisjon praegu teavet ei jaga. Siiski pole kellelegi saladus, et Brexit tähendab ilmselt survet kõigile ühenduse poliitikatele ning keskkonnaorganisatsioonid peaks jõuliselt võitlema selle eest, et kõik ÜPP kärped toimuksid esimese samb...

The Commission presented the CAP future communication “The Future of Food and Farming” in Tallinn on 14 th of December. Not much new info compared to what one can get from the reading of the document could be obtained. Some minor clarifications and indeed confirmation of the initial impressions did result from attending the meeting though. The commission wants to maintain the two-pillar structure and seems to have support from the member states on that. This does not mean that environmental NGOs should stop saying that this system is obsolete and needs a radical reform but the real question at this stage seems to be how much money will go into which pillar. Since the financing is part of MFF, the Commission was adamant not to give a hint about this matter. For the NGO community there seems to a clear case for a strong stance on MFF: all the cuts resulting from Brexit must happen in Pillar I – no cuts to Pillar II. Meeting shed some additional light on progr...