ÜPP konsultatsioon sai läbi – aga töö mõistliku reformi nimel on suurel määral veel ees


2. mail lõppes Euroopa Komisjoni konsultatsioon ÜPP tuleviku teemal. Osavõtt oli see kord tavapäratult kõrge, kusjuures kodanikuühiskond, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid olid väga aktiivsed. Euroopa põllumeeste esindusorganisatsioonide mõned prominentsed esindajad avaldasid sellega seoses teatud muret. Ent Euroopa Liidu ühise eelarve ühe suurema kuluartikli üle peaks olema siiski õigus arvamust avaldada kõigil kodanikel, mitte üksnes neil, kellele selle poliitika vahenditest toetusi jagatakse. Liiati ei ole tegelikult põhjust kunstlikult üles kütta vastuolu põllumeeste ja teiste asjast huvitatute vahel.


Tegelikult pole ju põllumeeste enamusel põhjust praeguse poliitikaga rahul olla. Kui toetuste tasemed erinevad riigiti kordades ja põhiosa eelarvest läheb käputäie suuremate tootjate toetusteks, ei ole suurel osal talunikest ju alust seda poliitikat väga armastada. Toestustega kaasnev bürokraatia on tihti mõttetult keeruline, ent toetuste poolt sedavõrd mõjutatud sektoris pole ka sisuliselt võimalust lihtsalt toetuste taotlemisest loobuda. Toetused tõstavad maa renti, sest maaomanikul tekib kiusatust potist osa endale küsida. Rendi tõus omakoda tõstab ka maa hinda: omanik ei soovi talle tulusat maad kergelt tootjale müüa. See soosib omakorda maaomandi koondumist suurinvestorite kätte, kes suudavad selle eest maksta võrreldes talupidajaga suuremat hinda.

Maaomanikud pole ainsad, kelle kätte toetused edasi liiguvad. Nagu varasemates postitustes juttu olnud: mida rohkem toetusi, seda rohkem raha väetiste ja pestitsiidide ostuks – ning need ostud ei jää tegemata. Nagu ÜPP keskkonnamõjusid käsitlevas artiklis (Lotman jaKasak. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika – kas kapäriselt roheline? Akadeemia nr. 3 – 2017) näitasime, kulub seal, kus hektari kohta suuremad otsetoetused ka rohkem mineraalset lämmastikuväetist (artikli joonis 2) ja pestitsiide (artikli joonis 9). Toetuste raha liigub põllumeestelt edasi põllumajanduskeemia müüjatele, koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Loomulikult võib väita, et keegi ju ei käsi toetuste raha kulutada kemikaalide peale, aga praktika näitab, et olles rattale astunud, on raske mitte täiest jõust joosta, tagajärgedele mõtlemata.

Enam kui 250 000 Euroopa Komisjoni küsitlusele vastajat on teadaolevalt leidnud, et ÜPP vajab tõsist reformi ja avaliku raha maksmine peaks tulevikus teenima selgelt määratletud avalikke huve. Loodetavasti mõjutab see Euroopa Komisjoni otsuseid, kui hakatakse kavandama 2020. aasta järgse perioodi poliitikat kujundavaid määrusi. Kodanikuühiskond ei tohiks siiski loorbereile puhkama jääda. Konsultatsioon oli vaid üks etapp pikas poliitikakujunduse protsessis, kus aktiivne kaasarääkimine on eluliselt vajalik mõistliku tulemuse saavutamiseks.

Lisaks põllumajanduspoliitikas juba pikemat aega jõuliselt kaasa rääkinud Euroopa suurtele keskkonnaorganisatsioonidele nagu WWF, EEB, BirdLife jt, on viimasel ajal selle teema tähtsust selgelt teadvustanud ka Euroopa kaitsealade ühendus Europarc, kes on pidanud põllumajanduse teemalise seminari ja loonud vastava teematoimkonna:

Keskkonna- ja looduskaitsega seotud kodanikühendused on üha enam mõistmas põllumajandust mõjutavate poliitikaotsuste mõju kogu meie elukeskkonnale. Peame jätkama ühisosa otsimist erinevate säästva põllumajanduse arenguga seotud huvirühmadega. Koos tegutsedes suudame saavutada senisest mõistlikuma põllumajanduspoliitika.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Vaata ka Aleksei Lotmani ettekannet Maaeluministeeriumi ÜPP 2020+ kaasamisüritusel - ettekande algab 02:08! 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more