ÜPP konsultatsioon sai läbi – aga töö mõistliku reformi nimel on suurel määral veel ees


2. mail lõppes Euroopa Komisjoni konsultatsioon ÜPP tuleviku teemal. Osavõtt oli see kord tavapäratult kõrge, kusjuures kodanikuühiskond, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid olid väga aktiivsed. Euroopa põllumeeste esindusorganisatsioonide mõned prominentsed esindajad avaldasid sellega seoses teatud muret. Ent Euroopa Liidu ühise eelarve ühe suurema kuluartikli üle peaks olema siiski õigus arvamust avaldada kõigil kodanikel, mitte üksnes neil, kellele selle poliitika vahenditest toetusi jagatakse. Liiati ei ole tegelikult põhjust kunstlikult üles kütta vastuolu põllumeeste ja teiste asjast huvitatute vahel.


Tegelikult pole ju põllumeeste enamusel põhjust praeguse poliitikaga rahul olla. Kui toetuste tasemed erinevad riigiti kordades ja põhiosa eelarvest läheb käputäie suuremate tootjate toetusteks, ei ole suurel osal talunikest ju alust seda poliitikat väga armastada. Toestustega kaasnev bürokraatia on tihti mõttetult keeruline, ent toetuste poolt sedavõrd mõjutatud sektoris pole ka sisuliselt võimalust lihtsalt toetuste taotlemisest loobuda. Toetused tõstavad maa renti, sest maaomanikul tekib kiusatust potist osa endale küsida. Rendi tõus omakoda tõstab ka maa hinda: omanik ei soovi talle tulusat maad kergelt tootjale müüa. See soosib omakorda maaomandi koondumist suurinvestorite kätte, kes suudavad selle eest maksta võrreldes talupidajaga suuremat hinda.

Maaomanikud pole ainsad, kelle kätte toetused edasi liiguvad. Nagu varasemates postitustes juttu olnud: mida rohkem toetusi, seda rohkem raha väetiste ja pestitsiidide ostuks – ning need ostud ei jää tegemata. Nagu ÜPP keskkonnamõjusid käsitlevas artiklis (Lotman jaKasak. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika – kas kapäriselt roheline? Akadeemia nr. 3 – 2017) näitasime, kulub seal, kus hektari kohta suuremad otsetoetused ka rohkem mineraalset lämmastikuväetist (artikli joonis 2) ja pestitsiide (artikli joonis 9). Toetuste raha liigub põllumeestelt edasi põllumajanduskeemia müüjatele, koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Loomulikult võib väita, et keegi ju ei käsi toetuste raha kulutada kemikaalide peale, aga praktika näitab, et olles rattale astunud, on raske mitte täiest jõust joosta, tagajärgedele mõtlemata.

Enam kui 250 000 Euroopa Komisjoni küsitlusele vastajat on teadaolevalt leidnud, et ÜPP vajab tõsist reformi ja avaliku raha maksmine peaks tulevikus teenima selgelt määratletud avalikke huve. Loodetavasti mõjutab see Euroopa Komisjoni otsuseid, kui hakatakse kavandama 2020. aasta järgse perioodi poliitikat kujundavaid määrusi. Kodanikuühiskond ei tohiks siiski loorbereile puhkama jääda. Konsultatsioon oli vaid üks etapp pikas poliitikakujunduse protsessis, kus aktiivne kaasarääkimine on eluliselt vajalik mõistliku tulemuse saavutamiseks.

Lisaks põllumajanduspoliitikas juba pikemat aega jõuliselt kaasa rääkinud Euroopa suurtele keskkonnaorganisatsioonidele nagu WWF, EEB, BirdLife jt, on viimasel ajal selle teema tähtsust selgelt teadvustanud ka Euroopa kaitsealade ühendus Europarc, kes on pidanud põllumajanduse teemalise seminari ja loonud vastava teematoimkonna:

Keskkonna- ja looduskaitsega seotud kodanikühendused on üha enam mõistmas põllumajandust mõjutavate poliitikaotsuste mõju kogu meie elukeskkonnale. Peame jätkama ühisosa otsimist erinevate säästva põllumajanduse arenguga seotud huvirühmadega. Koos tegutsedes suudame saavutada senisest mõistlikuma põllumajanduspoliitika.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Vaata ka Aleksei Lotmani ettekannet Maaeluministeeriumi ÜPP 2020+ kaasamisüritusel - ettekande algab 02:08! 

Comments

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?