Ülevaade: Maaeluministeerium korraldas ÜPP reformi kaasamisürituse



Kuigi on tavaliselt kombeks riiklike kaasamisürituste kallal näägutada, ei ole mul seda kavas teha. Loomulikult, alati saab varem, rohkem ja paremini, aga laias laastus oli Maaeluministeeriumi üritus pigem hästi korraldatud. Kokku oli kutsutud väga erinevaid põllumajanduse ja maaeluga seotud asjalisi ning pärast ministeeriumi kantsleri sissejuhatust ja ministri tervitust andsid kaks asekantslerit oma ettekannetes päris hea ülevaate ÜPP minevikust ja hetkeseisust ning tulevikuaruteludest. Neli töörühma, mis ettekannetele järgnesid, olid pealkirjastatud „Tark põllumajandus”, „Kohanemisvõimeline põllumajandus”, „Keskkonnahoidlik põllumajandus” ja „Elav maamajandus”.


Kuivõrd puhtakujulist „keskkonnarahvast” üritusel just palju polnud, läksin keskkonnale pühendatud töörühma. Tegelikult selgus, et huvi selle teema vastu on päris suur. Mitmed osalejad rõhutasid elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse tähtsust ning minagi kiitsin sellele takka. Arutati ka tolmeldamiskriisi teemal, alustades kodumesilastest, millele ma lisasin ka metsikute tolmeldajate kaitse vajaduse. Loomulikult rääkisin ka veekaitse vajadusest, alates eutrofeerumisega seotud probleemidest Läänemere valgalal ja lõpetades vee ratsionaalse kasutamisega Vahemeremaades. Kõneldi veel mitmel olulisel teemal, nagu mullakaitse, mahepõllumajanduse ette veeretatavad probleemid ja vajadus säilitada mitmekesisus põllumajandustootmises. Ettepanekud poliitika tuleviku suhtes olid üsna erikarvalised, omalt poolt lisasin, et vajame radikaalset muutust, sealhulgas tänase kahesambalise struktuuri ülevaatamist.

ÜPP on, nagu ka varem kirjutatud, pagana keeruline. Nii pole ka ime, et paljud asjalised ei suuda mõista, mida otsustatakse ÜPP reformidega, mida selle kohaliku rakendamisega ja mida hoopis teiste poliitikavaldkondade abil. Maaelu raskustega seotud frustratsioon paistis välja mitmelt poolt, konstruktiivseid ettepanekuid teha on aga sellises olukorras õige keeruline. Sestap muidugi on raske ennustada, mis ja kui palju töörühmades arutatust tegelikult tulevikku mõjutab.


Pärastlõunasel ajal said kõnepulti järjest erinevate põllumajanduse ja maaeluga seotud ühiskondlike huvide esindajad: esmalt loomulikult põllumajandus ise, seejärel keskkond, siis mittepõllumajanduslik maaettevõtlus, kohalik algatus ja teadus. Keskkonnapoolt oli au esindada minul. Aega polnud just palju, kuid olulise sai ära öelda: ÜPP vajab põhimõttelist muutust, sest ta on erinevate toetuste tasemete tõttu ebaõiglane, ei toeta põllumajandusega seotud elurikkust ja ega aita kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele – pigem vastupidi, nagu nähtub lämmastikubilansi ja otsetoetuste taseme seosest.


Ürituse programm koos ettekannetega on leitav SIIT!

Minu ettekande slaidid on nähtavad ka otse SIIT!

Vaata ka Aleksei Lotmani ettekannet Maaeluministeeriumi ÜPP 2020+ kaasamisüritusel - ettekande algab 02:08! 


Postituse autor: Aleksei Lotman, ELF



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more