Mis on katki? Ei rohkem ega vähem kui ELi mahukaim poliitika

Mis on ÜPP?

Kui lugeja pole just tegevpõllumees või mõne teise teemaga seotud osapoole esindaja (nt põllumajandusametnik või põllumajanduse ja keskkonna suhete sasipuntraga tegeleja), siis suure tõenäosusega kehitab ta õlgu. Kui öelda, et ÜPP tähistab ühist põllumajanduspoliitikat, siis võib mõnel inimesel juba kerge äratundmine tekkida. Ja kui siis veel öelda „Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika” sähvatab juba rohkemate inimeste peades ehk arusaamine „Ah jaa, Euroliit ju maksab põllumeestele mingeid suuri toetusi vist.”

ÜPP moodustab kogu Euroopa Liidu rahakulutusest ligi 40%, seda saatev bürokraatia on keeruline ja väga vähesed suudavad tegelikult mõista, kuidas see toimib. ÜPP rahalised vahendid on jagatud kahe nn samba vahel. Esimest sammast rahastatakse täielikult Euroopa Liidu eelarvest ja see võtab enda alla ligi kolmveerand ÜPP vahenditest (ehk umbes 30% kogu EL eelarvest). Selle põhiosa moodustavad nn otsetoetused, millest enamus on täna tootmisest sõltumatud ehk lahti seotud.

Vähesel määral võidakse maksta tootmisega seotud toetusi. Lisaks otsetoetustele võidakse esimesest sambast rahastada ka turukorraldusmeetmeid, kuid ka nende rahaline maht on üsna väike. Otsetoetuste eelarvest on 30% ette nähtud nn „rohestamise” rahastamiseks, mis koosnevad kolmest osast: „ökoalad”, põllukultuuride mitmekesistamine ja püsirohumaa kaitse. Teisest sambast rahastatakse nn maaelu arengukavade järgseid kulutusi, sealhulgas põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmeid. Kas pea käib juba ringi? Siis soovitan veel siia otsa lugeda, kui suurepärasesüsteemiga on ÜPP näol tegemist Euroopa Komisjoni arvates.

Mis mõttes on ÜPP katki?

Kui põllumajandustoetustele kulub nii suur osa, võiks arvata, et põllumajandustootjad peaksid selle poliitikaga rahul olema. Kui aga küsida tegevpõllumeestelt, kas nad on süsteemiga rahul, siis saate tihtilugu hoopis teistsuguse vastuse. Põllumehed peavad bürokraatiat suureks ja erinevaid nõudeid, sealhulgas keskkonnaga seotuid, mõttetult keeruliseks.

Kui põllumehed arvavad keskkonnanõudeid kole rangeteks, siis võiks ju loota, et ÜPP tõesti kaitseb keskkonda. Tegelikkus on paraku hoopis teine. Paljukiidetud „rohestamine”, mis oli seni viimase ÜPP reformi suurim tulemus, tekitab küll põllumajandustootjaile peavalu, kuid selle tegelik keskkonnakasu on praktiliselt olematu. Suuremad otsetoetused tähendavad suuremat saastamise riski. Põllumajanduse keskkonnatoetustest on küll mõningane kasu, aga nende eelarve on tühiselt väike.

Otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinevad kordades. Selle tõttu peavad meie ja meie naabermaade Läti ning Leedu põllumehed seda õigusega ebaõiglaseks. Sama moodi pole aga olukorraga rahul ka Malta, Hollandi ja Belgia põllumehed, kes nurisevad toetuste kärpimise üle. Seejuures ununeb kõigil küsimus, miks neid otsetoetusi üldse makstakse.

Toetustel on ka märkimisväärne negatiivne keskkonnamõju, mida vaatleme lähemalt järgmistes postitustes. Proovime ka leida vastust küsimusele, mida teha avaliku poliitikaga, mis võtab suure osa Euroopa Liidu eelarvest, ei rahulda selle kasusaajaid ning kahjustab keskkonda.

Riik	Otsetoetuse tase enne reformi (EUR/ha)	Eeldatav otsetoetuse tase aastaks 2020 (EUR/ha)
MT	751	640
NL	457	403
BE	435	386
EL	425	387
IT	405	363
CY	372	339
DK	363	332
SI	325	302
DE	319	298
FR	302	287
LU	279	269
IE	271	261
EU	270	264
AT	262	253
HU	260	251
CZ	257	249
ES	248	244
FI	237	230
SE	235	229
BG	234	229
UK	229	225
PL	215	216
PT	208	219
SK	206	210
HR	201	201
RO	183	196
LT	144	196
EE	117	196
LV	95	196

TABEL: Otsetoetused liikmesriigiti enne reformi ja käesoleva perioodi lõpuks. Eelmise perioodi väärtused on mõne riigi puhul keskmised, sest paljudes „vanades liikmesriikides” on riigi piires erinevad toetused. Uue perioodi lõpuks saavutatavad toetuse tasemed on esialgsed, sest liikmesriikidel on olemas piiratud võimalus liigutada eelarvet ÜPP sammaste vahel, samuti võib vähesel määral muutuda toetusõiguslik pindala. Allikas: Euroopa Komisjoni vastus teabenõudele.

Postituse autor: ELFi ekspert Aleksei Lotman