Mis on katki? Ei rohkem ega vähem kui ELi mahukaim poliitika

Mis on ÜPP?

Kui lugeja pole just tegevpõllumees või mõne teise teemaga seotud osapoole esindaja (nt põllumajandusametnik või põllumajanduse ja keskkonna suhete sasipuntraga tegeleja), siis suure tõenäosusega kehitab ta õlgu. Kui öelda, et ÜPP tähistab ühist põllumajanduspoliitikat, siis võib mõnel inimesel juba kerge äratundmine tekkida. Ja kui siis veel öelda „Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika” sähvatab juba rohkemate inimeste peades ehk arusaamine „Ah jaa, Euroliit ju maksab põllumeestele mingeid suuri toetusi vist.”

ÜPP moodustab kogu Euroopa Liidu rahakulutusest ligi 40%, seda saatev bürokraatia on keeruline ja väga vähesed suudavad tegelikult mõista, kuidas see toimib. ÜPP rahalised vahendid on jagatud kahe nn samba vahel. Esimest sammast rahastatakse täielikult Euroopa Liidu eelarvest ja see võtab enda alla ligi kolmveerand ÜPP vahenditest (ehk umbes 30% kogu EL eelarvest). Selle põhiosa moodustavad nn otsetoetused, millest enamus on täna tootmisest sõltumatud ehk lahti seotud.

Vähesel määral võidakse maksta tootmisega seotud toetusi. Lisaks otsetoetustele võidakse esimesest sambast rahastada ka turukorraldusmeetmeid, kuid ka nende rahaline maht on üsna väike. Otsetoetuste eelarvest on 30% ette nähtud nn „rohestamise” rahastamiseks, mis koosnevad kolmest osast: „ökoalad”, põllukultuuride mitmekesistamine ja püsirohumaa kaitse. Teisest sambast rahastatakse nn maaelu arengukavade järgseid kulutusi, sealhulgas põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmeid. Kas pea käib juba ringi? Siis soovitan veel siia otsa lugeda, kui suurepärasesüsteemiga on ÜPP näol tegemist Euroopa Komisjoni arvates.

Mis mõttes on ÜPP katki?

Kui põllumajandustoetustele kulub nii suur osa, võiks arvata, et põllumajandustootjad peaksid selle poliitikaga rahul olema. Kui aga küsida tegevpõllumeestelt, kas nad on süsteemiga rahul, siis saate tihtilugu hoopis teistsuguse vastuse. Põllumehed peavad bürokraatiat suureks ja erinevaid nõudeid, sealhulgas keskkonnaga seotuid, mõttetult keeruliseks.

Kui põllumehed arvavad keskkonnanõudeid kole rangeteks, siis võiks ju loota, et ÜPP tõesti kaitseb keskkonda. Tegelikkus on paraku hoopis teine. Paljukiidetud „rohestamine”, mis oli seni viimase ÜPP reformi suurim tulemus, tekitab küll põllumajandustootjaile peavalu, kuid selle tegelik keskkonnakasu on praktiliselt olematu. Suuremad otsetoetused tähendavad suuremat saastamise riski. Põllumajanduse keskkonnatoetustest on küll mõningane kasu, aga nende eelarve on tühiselt väike.
Otsetoetuste tasemed liikmesriigiti erinevad kordades. Selle tõttu peavad meie ja meie naabermaade Läti ning Leedu põllumehed seda õigusega ebaõiglaseks. Sama moodi pole aga olukorraga rahul ka Malta, Hollandi ja Belgia põllumehed, kes nurisevad toetuste kärpimise üle. Seejuures ununeb kõigil küsimus, miks neid otsetoetusi üldse makstakse.

Toetustel on ka märkimisväärne negatiivne keskkonnamõju, mida vaatleme lähemalt järgmistes postitustes. Proovime ka leida vastust küsimusele, mida teha avaliku poliitikaga, mis võtab suure osa Euroopa Liidu eelarvest, ei rahulda selle kasusaajaid ning kahjustab keskkonda.



Riik Otsetoetuse tase enne reformi (EUR/ha) Eeldatav otsetoetuse tase aastaks 2020 (EUR/ha)
MT 751 640
NL 457 403
BE 435 386
EL 425 387
IT 405 363
CY 372 339
DK 363 332
SI 325 302
DE 319 298
FR 302 287
LU 279 269
IE 271 261
EU 270 264
AT 262 253
HU 260 251
CZ 257 249
ES 248 244
FI 237 230
SE 235 229
BG 234 229
UK 229 225
PL 215 216
PT 208 219
SK 206 210
HR 201 201
RO 183 196
LT 144 196
EE 117 196
LV 95 196

TABEL: Otsetoetused liikmesriigiti enne reformi ja käesoleva perioodi lõpuks. Eelmise perioodi väärtused on mõne riigi puhul keskmised, sest paljudes „vanades liikmesriikides” on riigi piires erinevad toetused. Uue perioodi lõpuks saavutatavad toetuse tasemed on esialgsed, sest liikmesriikidel on olemas piiratud võimalus liigutada eelarvet ÜPP sammaste vahel, samuti võib vähesel määral muutuda toetusõiguslik pindala. Allikas: Euroopa Komisjoni vastus teabenõudele.



Postituse autor: ELFi ekspert Aleksei Lotman

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur...
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and bio...
Read more

Conference in Estonia: "CAP 2020. Towards sustainable agriculture"

Image
We are pleased to invite you to attend the conference "CAP 2020. Towards sustainable agriculture" - an international event dedicated to the future of EU's Common Agricultural Policy (CAP). What? The conference is focused on the EU's Common Agricultural Policy (CAP) and its reform. Is CAP sustainable? What do we expect from CAP after 2020? How can the next CAP support a living land? What kind of CAP would keep family farms alive? What kind of CAP would ensure the development of organicproduction? Farmers, farmers organisations, NGOs and public sector representatives from all over the Europe will share their views and hopes on today and for future common agricultural policy. The aim is to have open discussions on CAP reform and to reach more balanced and environmentally sustainable agriculture. The event has two parts: On the 1st of September 2017 there is a conference in Tallinn. On the 2nd of September 2017 there is a seminar and farm visits in different parts...
Read more