Jätkusuutliku põllumajanduse poole / Towards sustainable agriculture

As noted in some earlier posts – the bigger the CAP direct payments the more money is spent on pesticides (Lotman ja Kasak. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika – kas ka päriselt roheline? Akadeemia nr. 3 – 2017, figure 9). Some would say: so what? The “modern” pesticides are presented by the industry as totally harmless to non-target organisms and necessary to avoid hunger. I must admit that my life experience does not include meeting lots of hungry organic farmers or indeed any data about food shortages caused by increase of the organic production – but let us rather look at the stated harmlessness of today’s pesticides. The approval process is dominated by industry’s own studies and it is not rare that a substance approved for use is later discovered to be a mutagen or a carcinogen. Take the most used herbicide world-wide: glyphosate residues of which are nowadays in food, beer or human blood. This seems unbelievable: a substance killing everything green should

Nagu mõnes varasemas postituses juttu olnud: mida suuremad on ÜPP otsetoetused, seda rohkem raha kulub pestitsiidide ostuks. ÜPP keskkonnamõjusid käsitlevas artiklis (Lotman ja Kasak. EuroopaLiidu ühine põllumajanduspoliitika – kas ka päriselt roheline?Akadeemia nr. 3 – 2017) näitasime, et seal, kus hektari kohta suuremad otsetoetused kasutatakse rohkem pestitsiide (artikli joonis 9). Aga mis siis sellest? Väidavad ju paljud keemiatööstuse esindajad, et tänapäeva pestitsiidid olevat keskkonnale ja tervisele ohutud ning neid kasutamata jääksime nälga. Omast kogemusest võin küll kosta, et näljaseid mahetalunikke pole ma veel kohanud ega ole ka kuulnud kusagil maheviljeluse osakaalu suurenemisest tingitud näljahädadest, aga see selleks. Räägiks veidi pestitsiidide väidetavast ohutusest, millega pole paraku sugugi lood nii roosilised, kui neid näha soovitakse. Pestitsiidide turule lubamise protsess tugineb tööstuse enda uuringutele ning ikka ja jälle selgub, et mõnigi algul ohutuna pais

We are pleased to invite you to attend the conference "CAP 2020. Towards sustainable agriculture" - an international event dedicated to the future of EU's Common Agricultural Policy (CAP). What? The conference is focused on the EU's Common Agricultural Policy (CAP) and its reform. Is CAP sustainable? What do we expect from CAP after 2020? How can the next CAP support a living land? What kind of CAP would keep family farms alive? What kind of CAP would ensure the development of organicproduction? Farmers, farmers organisations, NGOs and public sector representatives from all over the Europe will share their views and hopes on today and for future common agricultural policy. The aim is to have open discussions on CAP reform and to reach more balanced and environmentally sustainable agriculture. The event has two parts: On the 1st of September 2017 there is a conference in Tallinn. On the 2nd of September 2017 there is a seminar and farm visits in different parts

2. mail lõppes Euroopa Komisjoni konsultatsioon ÜPP tuleviku teemal. Osavõtt oli see kord tavapäratult kõrge, kusjuures kodanikuühiskond, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid olid väga aktiivsed. Euroopa põllumeeste esindusorganisatsioonide mõned prominentsed esindajad avaldasid sellega seoses teatud muret. Ent Euroopa Liidu ühise eelarve ühe suurema kuluartikli üle peaks olema siiski õigus arvamust avaldada kõigil kodanikel, mitte üksnes neil, kellele selle poliitika vahenditest toetusi jagatakse. Liiati ei ole tegelikult põhjust kunstlikult üles kütta vastuolu põllumeeste ja teiste asjast huvitatute vahel. Tegelikult pole ju põllumeeste enamusel põhjust praeguse poliitikaga rahul olla. Kui toetuste tasemed erinevad riigiti kordades ja põhiosa eelarvest läheb käputäie suuremate tootjate toetusteks, ei ole suurel osal talunikest ju alust seda poliitikat väga armastada. Toestustega kaasnev bürokraatia on tihti mõttetult keeruline, ent toetuste poolt sedavõrd mõjutatud sektoris

It is easy to nag at public participation events organised by the authorities but I shall skip this part this time. While one can always do earlier, more and better, this event was by and large rather well organised. Quite a diverse crowd of “stake-holders” was present and the Ministry presented past, present and discussions of the future of the CAP reasonably well. Discussions were held at four groups one of which was dedicated to the environmental issues in agriculture. Since there were not many environmentalists present, I had of course to go there. The participation was actually quite active. Not surprisingly the voices were diverse and some of the problems voiced actually connected to other policies. This is to be expected however – CAP is so complicated that not so many people understand how it works. In spite of many differences there was actually high level of consensus regarding importance of agricultural biodiversity, landscapes, pollination, needs to prote

Kuigi on tavaliselt kombeks riiklike kaasamisürituste kallal näägutada, ei ole mul seda kavas teha. Loomulikult, alati saab varem, rohkem ja paremini, aga laias laastus oli Maaeluministeeriumi üritus pigem hästi korraldatud. Kokku oli kutsutud väga erinevaid põllumajanduse ja maaeluga seotud asjalisi ning pärast ministeeriumi kantsleri sissejuhatust ja ministri tervitust andsid kaks asekantslerit oma ettekannetes päris hea ülevaate ÜPP minevikust ja hetkeseisust ning tulevikuaruteludest. Neli töörühma, mis ettekannetele järgnesid, olid pealkirjastatud „Tark põllumajandus”, „Kohanemisvõimeline põllumajandus”, „Keskkonnahoidlik põllumajandus” ja „Elav maamajandus”. Kuivõrd puhtakujulist „keskkonnarahvast” üritusel just palju polnud, läksin keskkonnale pühendatud töörühma. Tegelikult selgus, et huvi selle teema vastu on päris suur. Mitmed osalejad rõhutasid elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse tähtsust ning minagi kiitsin sellele takka. Arutati ka tolmeldamiskriisi teema