Jätkusuutliku põllumajanduse poole / Towards sustainable agriculture

Siin blogis on korduvalt juttu olnud, et ÜPP keskkonnajälg jätab soovida ja seetõttu vajab see poliitika tõsist reformi . ÜPP rahastus on EL tasemel eelkõige 1. sambas ja mida suuremad on sellest makstavad otsetoetused, seda halvemad on keskkonnanäitajad . Poollooduslike koosluste ja teiste kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaade majandajaid diskrimineeritakse süstemaatiliselt. Just seetõttu korraldas Eestimaa Looduse Fond koostöös kolleegidega Eestist ja mujalt Euroopast reformi käivitamise eel rahvusvahelise konverentsi Euroopa põllumajanduse tulevikust, mille osalejad samuti leidsid, et ÜPP vajab suurt muutust . Kirjutatud on sellestki, et reformi ettepanek, mis sõnastas 2020. aasta järgse ÜPP määruste eelnõud ja mille Euroopa Komisjon üllitas ülemöödunud aastal, valmistab keskkonna mõttes pigem pettumus t. Ajale jalgu jäänud kahesambalisest struktuurist ei ole loobutud, 1. sambast kavatsetakse jätkata eesmärgistamata otsetoetusi, sedakorda on kavas esimesele (tegelikult p...

3. juunil 2018 tegin selles blogis ÜPP järgmise perioodi määruste eelnõude esmase analüüsi . Leidsin selles, et vaatamata paiguti õigele retoorikale, ei ole reformikava sugugi piisava ulatusega suunamaks Euroopa põllumajandust tõeliselt säästvale teele. Praeguseks on Euroopa Parlamendis valminud ÜPP eelnõude kohta raportid nii põllumajanduse ja maaelu komisjonis kui ka keskkonnakomisjonis, samuti on avaldatud parlamendiliikmete arvukad muudatusettepanekud. Ühtteist, kuigi märksa vähem, on avalikult teada ka Nõukogus toimuvast menetlusest. Kuigi ettepanekuid on seinast seina, paistab juba praegu, et suures plaanis jäävad määrused õige sarnasteks Euroopa Komisjoni poolt pakutud eelnõudega. Nende kõigi analüüs on ajamahukas ettevõtmine. Näide märgalaviljelusest. Hundinuia kasvuala Hollandis. Praegu aga vaataks ÜPP reformi valguses ühte kitsast, aga olulist teemat, millel on seos nii kasvuhoonegaaside emissioonidega põllumajandusmaalt kui ka näiteks põllumajanduse elurikkusega j...

14. veebruaril 2019 toimus Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonis hääletus ÜPP strateegiakavade määruse eelnõule tehtud parandusettepanekute teemal. Nagu tavaks, tehti fraktsioonide esindajate poolt eeltööd parandusettepanekute uputusega toimetulemiseks, vormistades kompromissettepanekud, mille poolt hääletus tähendab automaatselt paljude teiste ettepanekute väljakukkumist. Kompromiss oli paljuski päris mõistlik, parem nii raportööri ettepanekust kui Euroopa Komisjoni algsetest eelnõudest. Tänasel hääletusel suurem osa kompromissist ka kinnitust leidis, mis on ootuspärane, arvestades, et selle taga oli enamus fraktsioone. Oluline paranemine võrreldes Komisjoni eelnõuga oli 30% esimese samba eelarvest reserveerimine ökoskeemidele. Kui see muudatus ka järgnevad etapid vastu peab (Parlamendi siseselt vaidlus põllumajanduse ja maaelu komisjoniga ning seejärel plenaaristung, Parlamendi menetluse järgselt triloogid ehk kokku leppimine Nõukogu ja Komisjoniga), oleks tegu olulise...

Bioloogina tean hästi, et inimene on segatoiduline loom. Mitte ainult inimene, vaid ka meie lähimad sugulased šimpansid ja bonobod on segatoidulised. Tegelikult on seda suur osa primaatidest ehk seltsist, kuhu me kuulume. Isegi gorillad, keda pikki aastaid loeti taimetoidulisteks, söövad putukaid. Loe edasi Postimehest!

Selle aasta Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi võitis Eestis Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg Viljandimaalt. Konkursi võidu tõi pidevalt keskkonnasäästule mõtlev lähenemine, eeskujulikult läbi mõeldud toitaineringlus ning innovaatiline ressursikasutus vastavatud uues meiereis. Edasi läheb konkurss rahvusvahelisel tasemel ning oktoobris esindab Pajumäe talu Eestit rahvusvahelise žürii ees.   „Selle aasta konkurss oli tugev ning oli veel teisigi väga häid kandidaate sellele tiitlile,“ ütles Eesti konkursi žürii liige Aleksei Lotman. „Pajumäe talu paistis silma aga väga efektiivse ressursikasutusega. Lisaks teada-tuntud maheviljeluse põhimõtetele taime- ja loomakasvatuses on meiereis rakendatud vee taaskasutust. Plussina saab välja tuua ka päikeseenergia kasutamist ning kohaliku tooraine väärindamist kohapeal väga maitsval moel,“ lisas Lotman. Pajumäe talu on pidevalt keskkonnasõbralikkusele tähelepanu pööranud ning omandanud teadmis, kuidas kasutada loodus...

European Commission finally unveiled the legislative proposals for the CAP reform on 1st of June . Together with MFF proposals from 2nd of May these form a disappointing but regrettably not surprising reading. MFF foresees some cuts in CAP financing that in itself is both something to be expected and rather positive, since as written before (read here ,  here and other posts on this blog) most of finances are in Pillar I that is well connected to negative environmental impacts. Regrettably the MFF proposal foresees proportionally bigger cuts in the already underfunded Pillar II, that will lose almost a quarter of its budget, while Pillar I cuts will be less that a tenth. No surprise then that there have been no cheers from environmental NGOs . One could hope that now, as the CAP is said to be transformed to a more objective-driven and programmable policy including both pillars there is no big difference how the money is divided between the them – but this is an il...

Euroopa Komisjon üllitas 1.juunil  ÜPP järgmise perioodi määruste eelnõu . Koos 2. mail avaldatud Euroopa Liidu kulutusi (sh ÜPP) suunava eelarveraamistiku eelnõudega on tegu pettumust valmistava paketiga. See pole aga paraku kuigi üllatav. Eelarveraamistik näeb ÜPP rahastamises ette mõningaid kärpeid, mis on ootuspärane ja iseenesest mitte halb.  Nagu varemgi kirjutatud , on suurem osa ÜPP rahastusest esimeses sambas ning olemas on piisav alus seostada seda Euroopa põllumajanduse negatiivse keskkonnamõjuga. Paraku aga on laual ettepanek, mis  näeb ette proportsionaalselt suuremat kärbet ÜPP niigi alarahastatud teises sambas, mille arvelt rahastatakse muuhulgas ka põllumajanduse keskkonnatoetust (praegu ametliku nimega keskkonna- ja kliimatoetus). Nagu näitab Alan Matheuseus’i poolt tehtud analüüs, väheneb ettepaneku kohaselt teise samba eelarve peaaegu veerandi võrra, samas kui esimese samba kärbe jääb alla kümnendiku. See on ka üks põhjustest, miks keskkonnaühend...