Jätkusuutliku põllumajanduse poole / Towards sustainable agriculture

Euroopa Komisjon esitles 14. detsembril Tallinnas Euroopa Liidu infokeskuses oma 29. novembril avaldatud teatist ÜPP tulevikust. Midagi põhimõtteliselt uut võrreldes dokumendi lugemisel nähtavaga seal ei selgunud, mõned nüansid ehk, eelkõige aga said kinnitust juba varajasemad muljed. Poliitika kahesambaline struktuur ilmselt säilib, sel paistab olevat ka liikmesriikide toetus. See muidugi ei tähenda, justkui ei peaks keskkonnaühendused jätkuvalt kinnitama senist seisukohta, et kahesambaline struktuur on oma aja ära elanud, kuid tegelik võitlus kandub nüüd paratamatult sammaste rahastamisele. Kavandatavast eelarve jagunemisest sammaste ja riikide vahel paraku midagi uut teada saada ei õnnestunud, sest finantsraamistiku poolt määratletud teemadel Komisjon praegu teavet ei jaga. Siiski pole kellelegi saladus, et Brexit tähendab ilmselt survet kõigile ühenduse poliitikatele ning keskkonnaorganisatsioonid peaks jõuliselt võitlema selle eest, et kõik ÜPP kärped toimuksid esimese samb...

The Commission presented the CAP future communication “The Future of Food and Farming” in Tallinn on 14 th of December. Not much new info compared to what one can get from the reading of the document could be obtained. Some minor clarifications and indeed confirmation of the initial impressions did result from attending the meeting though. The commission wants to maintain the two-pillar structure and seems to have support from the member states on that. This does not mean that environmental NGOs should stop saying that this system is obsolete and needs a radical reform but the real question at this stage seems to be how much money will go into which pillar. Since the financing is part of MFF, the Commission was adamant not to give a hint about this matter. For the NGO community there seems to a clear case for a strong stance on MFF: all the cuts resulting from Brexit must happen in Pillar I – no cuts to Pillar II. Meeting shed some additional light on progr...

Euroopa Komisjon üllitas 29. novembril kommunikatsiooni ÜPP tulevikust. Esimene mulje on vägagi „nii ja naa”. Väga suurt reformi ei kavandata, poliitika kahesambalist struktuuri soovitakse säilitada. Täpsemast eelarve jagunemisest sammaste ja riikide vahel juttu ei ole, sest vähemalt formaalselt võttes on see hoopis finantsraamistiku reguleerida. Siiski pole kellelegi saladus, et Brexit tähendab ilmselt survet kõigile ühenduse poliitikatele ning praegu pole selge väga oluline küsimus: kuidas kavatsetakse jagada vähendamist sammaste eelarvete vahel. Uus on siiski lähenemine, mille kohaselt allutatakse programmeerimisele ka esimene sammas. See on iseenesest küll mõistlik, kuid tekitab veel suurema küsimuse, miks üldse kahesambalist struktuuri säilitada. Täpsematest esimese samba programmeerimise põhimõttest väga juttu ei tehta, öeldaks vaid, et see saab olema vähem detailne tänastest maaelu arengukavadest. Kas see väiksem detailsus tulevikus ka t...

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja  maaelu  arengu volinik  Phil Hogan vastas septembris toimunud ÜPP konverentsi avalikule kirjale . Kirja lugemiseks klõpsa SIIA! 

The   European Commissioner for Agriculture and Rural Development  Phil Hogan sent an answer to the open letter signed by multiple participants of CAP conference . Click here to read the letter!

See kord tuleb taas kord juttu glüfosaadist, maailma enimkasutatud herbitsiidist, mille jääke leitakse tänapäeval toidus, söödas ja inimeste uriinis. Põgusalt eelloost ehk millest oleme juba kirjutanud. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur leidis tuginedes glüfosaadi kohta avaldatud teaduslikele artiklitele selle olevat tõenäolise kantserogeeni. Seevastu Euroopa Liidu institutsioonid jäid uskuma keemiatööstuse tellimusel valminud töid, mille kohaselt ei kujutavat antud kemikaal mingit ohtu. Avalikkus siiski sellist rahustavat juttu uskuma ei jäänud. Euroopa Komisjon oli eelmisel aastal avalikkuse suurest huvist mõneti kohkunud ja pikendas glüfosaadi kasutusluba vaid aastaks, kuid sel aastal sooviti pikendada seda juba kümneks aastaks. Vastav ettepanek esitati Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Komitee päevakorda. Euroopa Parlament leidis kõnealuse rakendusmääruse vastuvõetamatu olevat ja võttis vastu resolutsiooni, millega kutsutakse üles pärast üleminekuperioodi glüfosaat...

Juba kolmas kord selle aasta jooksul üllatab pestitsiididega seotud asjaajamine heast küljest – olles esmalt kõik keskkonnast hoolivad inimesed korralikult närvi ajanud. Eelmine postitus oli endokriintalitust kahjustavate kemikaalide teaduslike kriteeriumid e kohta  ning juuni keskpaigas kirjutasin sarnase pealkirja all EuroopaParlamendi täiskogul toimunud hääletusest pestitsiidide jaökoalade teemal  See kord tuleb juttu glüfosaadist, maailma enimkasutatud herbitsiidist, mille jääke leitakse tänapäeval toidus, söödas ja inimeste uriinis. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur leidis tuginedes glüfosaadi kohta avaldatud teaduslikele artiklitele selle olevat tõenäolise kantserogeeni. Seevastu Euroopa Liidu institutsioonid jäid uskuma keemiatööstuse tellimusel valminud töid, mille kohaselt ei kujutavat antud kemikaal mingit ohtu. Euroopa Komisjon oli eelmisel aastal avalikkuse suurest huvist mõneti kohkunud ja pikendas glüfosaadi kasutusluba vaid aastaks, kuid se...