Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega.

Üldine suundumus

1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitte toetatud või ebapiisavalt toetatud Euroopa tähtsusega avalike hüvede tagamiseks.

2. Ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika osakaalu vähendatakse.

3. Keskendutakse Euroopa ees seisvatele tulevikuväljakutsetele.

Kulud

Ühine Põllumajanduspoliitika

1. Otsetoetused senisel kujul, nn rahvuslikud ümbrikud ja poliitika kahesambaline struktuur kaotatakse.

2. Keskendutakse põllumajandusettevõtetele, kes pakuvad avalikke hüvesid ja kes ilma toetusteta turu tingimustes ei peaks vastu (sh. asjakohastel juhtudel väikesed põllumajandusettevõtted ja ebasoodsate tingimustega piirkonnad).

3. Vähendatakse Euroopa põllumajanduse sõltuvust mineraalväetiste, pestitsiidide, fossiilkütuse ja importsööda kasutamisest.

4. Tagatakse kiirendatud üleminek ringmajandusele, eelkõige mahetootmise osakaalu suurendamise teel; toetatakse eelkõige mahetootmisele üleminekut ja vajadusel (kui turg seda ise piisavalt ei taga) ka mahetootmise jätkamist.

5. Kõrge loodusväärtusega põllumajanduse, eriti pärandkoosluste hooldamise ja taastamise mahud viiakse tasemele, mis toetab tõhusalt Euroopa elurikkuse ning maastike säilitamist, tagades selleks piisavad ja eesmärgipärased toetused.

6. Euroopa põllumajanduse geneetilised ressursid (põlistõud ja -sordid) säilitatakse tõhusalt, toetades nende jätkuvat kasutamist.

7. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete eelarvet suurendatakse oluliselt, võimaldamaks vajadustele vastavat meetmepaletti, kus oleks esindatud nii laiemad kui ka kitsama eesmärgiga meetmed.

8. Sama avaliku hüve pakkumisel makstaks kogu ühenduse piires sama tasemega toetusi või lähtutakse toetatava hüve tegelikust maksumusest põllumajandusettevõtte jaoks.

Keskkond

Senise LIFE programmi kogemuste baasil luuakse uus piisava suurusega Euroopa Liidu keskkonnarahastu.

Energeetika, tööstus ja transport

Toetatakse üksnes projekte, mis aitavad Euroopa Liidul oluliselt vähendada sõltuvust fossiilkütusest ja sel viisid võimaldavad kärpida süsinikdioksiidi heitmeid ning suunavad tootmise ringmajanduse põhimõtete suunas.

Innovatsioon

1. Toetakse uuringuid, mis võimaldavad vähendada fossiilkütuste, mineraalväetiste ja pestitsiidide, biotsiidide ning teiste ohtlike kemikaalide kasutuse vähendamist ning aitavad tõhusale üleminekule ringmajandusele.

2. Toetakse uuringuid, mis aitavad tõhusalt kaitsta ja säästvalt kasutada elurikkust.

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

1. Toetatakse vaesemaid piirkondi ja piiriülest koostööd

2. Keskendutakse sotsiaalsele kaasatusele, tööhõivele, oskustele, innovatsioonile, kliimamuutusele,

energiaalasele ümberkorraldusele ja keskkonnasäästlikumaks muutumisele.

Uued prioriteedid

Senisest tõhusam säästva arengu rahastamine globaalselt, sealhulgas rände lähteriikides.

Tulud

1. Eelarve süsteemi lihtsustatakse, sealhulgas kaotades kõik senised „tagasimaksed”.

2. Seatakse sisse Euroopa Liidu ühised keskkonnamaksud: süsinikdioksiidi maks, mineraalse lämmastiku maks, enimkasutatud pestitsiidide maksud.

3. Seatakse sisse ühine maks rahvusvahelistele finantstehingutele, kui see osutub vajalikuks Euroopa Liidu prioriteetsete kulutuste katteks.

Järelmõte ehk pisike kommentaar

Tegelikult ei ole ka ülalpool pakutud mõtted sugugi radikaalsed, pigem lihtsalt kainemõistuslik ettepanek raha raiskamise lõpetamiseks ja tuleviku kindlustamiseks vajalike tegevuste rahastamiseks.

Postituse autor: Aleksei Lotman