Jätkusuutliku põllumajanduse poole / Towards sustainable agriculture

Bioloogina tean hästi, et inimene on segatoiduline loom. Mitte ainult inimene, vaid ka meie lähimad sugulased šimpansid ja bonobod on segatoidulised. Tegelikult on seda suur osa primaatidest ehk seltsist, kuhu me kuulume. Isegi gorillad, keda pikki aastaid loeti taimetoidulisteks, söövad putukaid. Loe edasi Postimehest!

Selle aasta Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi võitis Eestis Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg Viljandimaalt. Konkursi võidu tõi pidevalt keskkonnasäästule mõtlev lähenemine, eeskujulikult läbi mõeldud toitaineringlus ning innovaatiline ressursikasutus vastavatud uues meiereis. Edasi läheb konkurss rahvusvahelisel tasemel ning oktoobris esindab Pajumäe talu Eestit rahvusvahelise žürii ees.   „Selle aasta konkurss oli tugev ning oli veel teisigi väga häid kandidaate sellele tiitlile,“ ütles Eesti konkursi žürii liige Aleksei Lotman. „Pajumäe talu paistis silma aga väga efektiivse ressursikasutusega. Lisaks teada-tuntud maheviljeluse põhimõtetele taime- ja loomakasvatuses on meiereis rakendatud vee taaskasutust. Plussina saab välja tuua ka päikeseenergia kasutamist ning kohaliku tooraine väärindamist kohapeal väga maitsval moel,“ lisas Lotman. Pajumäe talu on pidevalt keskkonnasõbralikkusele tähelepanu pööranud ning omandanud teadmis, kuidas kasutada loodust hoidvai

European Commission finally unveiled the legislative proposals for the CAP reform on 1st of June . Together with MFF proposals from 2nd of May these form a disappointing but regrettably not surprising reading. MFF foresees some cuts in CAP financing that in itself is both something to be expected and rather positive, since as written before (read here ,  here and other posts on this blog) most of finances are in Pillar I that is well connected to negative environmental impacts. Regrettably the MFF proposal foresees proportionally bigger cuts in the already underfunded Pillar II, that will lose almost a quarter of its budget, while Pillar I cuts will be less that a tenth. No surprise then that there have been no cheers from environmental NGOs . One could hope that now, as the CAP is said to be transformed to a more objective-driven and programmable policy including both pillars there is no big difference how the money is divided between the them – but this is an illusi

Euroopa Komisjon üllitas 1.juunil  ÜPP järgmise perioodi määruste eelnõu . Koos 2. mail avaldatud Euroopa Liidu kulutusi (sh ÜPP) suunava eelarveraamistiku eelnõudega on tegu pettumust valmistava paketiga. See pole aga paraku kuigi üllatav. Eelarveraamistik näeb ÜPP rahastamises ette mõningaid kärpeid, mis on ootuspärane ja iseenesest mitte halb.  Nagu varemgi kirjutatud , on suurem osa ÜPP rahastusest esimeses sambas ning olemas on piisav alus seostada seda Euroopa põllumajanduse negatiivse keskkonnamõjuga. Paraku aga on laual ettepanek, mis  näeb ette proportsionaalselt suuremat kärbet ÜPP niigi alarahastatud teises sambas, mille arvelt rahastatakse muuhulgas ka põllumajanduse keskkonnatoetust (praegu ametliku nimega keskkonna- ja kliimatoetus). Nagu näitab Alan Matheuseus’i poolt tehtud analüüs, väheneb ettepaneku kohaselt teise samba eelarve peaaegu veerandi võrra, samas kui esimese samba kärbe jääb alla kümnendiku. See on ka üks põhjustest, miks keskkonnaühendused on selle

Maailma Looduse Fond (WWF) avaldas sel nädalal koos Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja teiste partneritega hinnangu, mis näitab ulatuslikke vajakajäämisi Läänemere tegevuskavas antud lubaduste täitmisel. Eesti jääb lubatud tegevuste elluviimisel üheksa riigi arvestuses kuuendale kohale. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ehk Helsingi konventsioon on keskne rahvusvaheline lepe meie kodumere kaitseks. Selle raames võeti 2007. aastal vastu Läänemere tegevuskava, millega riigid leppisid kokku 2021. aastaks täitmist vajavad ülesanded. Äsja valminud hinnang (Baltic Sea Action Plan Scorecard 2018) võtab kokku, kui kaugele on Läänemere riigid tegevuskava täitmisega jõudnud. Hinnang anti vastavalt tegevuskavale neljas valdkonnas: eutrofeerumine, ohtlikud ained, elurikkus ja meremajandus. “Paraku näitab analüüs, et vajalikud sammud tegevuskavas antud lubaduste täitmisel on visad tulema - kümne aasta jooksul on tegevustest ellu viidud vähem kui kolmandik,” rääkis ELFi merepr

Sometimes one must look back in order to move forward. We celebrated 100 years of Estonian Republic on 24 th of February, and this century has been a turbulent one for our agriculture. Declaration of independence in 1918 had profound impact not only from political point of view but also for everyday rural life. The young republic carried out a radical land reform, transferring land ownership from the large estates mostly owned by the Baltic German aristocratic minority to the mostly ethnic Estonian farmers. The reform was not based on ethnicity though but solely on the size of the estate. Of course there had been a pre-history to that story. Servitude had been abolished in Estonia over a century earlier and more wealthy among Estonian farmers had been buying farms from the land-lords for more than half century. Nevertheless significant part of less well-off Estonian peasant population remained landless. All this changed in 1919 – the young republic, still at its Liberation War,

Tulevikule mõeldes tuleb vahel vaadata ka selja taha ja millal siis veel seda teha kui mitte Eesti Vabariigi 100. aastapäeval. Oli ju vabaduse üheks oluliseks tagajärjeks maareform, mis asendas otsustavalt senise mõisamajanduse talumajandusega. Igal lool on eellugu ja nõnda tuleb loomulikult vaadata ka ajaloos veidi kaugemale ning mõelda talude päriseksostmisele, mis oli selleks ajaks juba enam kui pool sajandit käinud. Päriseksostmise tulemusel moodustasid talud juba enne revolutsiooni arvestatava osa põllumajandusest. Ent siiski muutis Eesti Vabariigi maareform, mille juba Vabandussõja ajal otsustas Asutav Kogu, väga palju. Mõisate tähtsus Eesti põllumajanduses kahanes pea olematuks, talud andsid edaspidi suurema osa toodangust. Iseseisvus asendas suurtootmise väiketootmisega. NSV Liidu okupatsioon pööras ratta tagasi. Algul küll tehti nägu, et talud jäävad, natsionaliseeritud maa anti ju „põliseks kasutuseks”, aga põline lõppes 1949. aastal. Pärast suurküüditamist astus e

Kutsume Läänemere-sõbraliku taluniku konkursile kandidaate esitama või kandideerima. Kandidaadiks sobivad Eesti põllumajandustootjad/talunikud , kes on võtnud kasutusele häid ja uuenduslikke praktikaid selleks, et vähendada taimetoitainete veekogudesse, sh Läänemerre kandumist. Tiitliga kaasneb rahaline toetus. Konkursile võivad kandideerida nii suured kui väikesed, nii mahe- kui ka tavatootmisega tegelevad põllumajandustootjad, nii taime- kui loomakasvatajad üle kogu Eesti. Samuti võivad oma kandidaate esitada põllumajandustootjate/talupida jate esindusorganisatsioonid, teised talunikud, konsulendid, riigiasutused jt. Oluline on, et kandidaat rakendaks oma tegevuses ühte või mitut meetodit toitainete, sh fosfori ja lämmastiku äravoolu vähendamiseks, näiteks maheviljelust, keskkonda säästvate meetoditega silo ja väetise hoiustamist, tehismärgalade rajamist, uuemaid tehnoloogiaid nagu täppisviljelus vmt. Samuti võetakse arvesse muid keskkonnasõbralikke meetmeid, näiteks poollo