Tallinnas kuulutati välja Läänemere-sõbraliku taluniku konkurss


Täna, 1.septembril kuulutati Tallinnas toimuval ühise põllumajanduspoliitika tulevikule pühendatud konverentsil välja Läänemere-sõbraliku taluniku konkurss 2018. Konkursile oodatakse kandideerima põllumajandustootjaid, kes on võtnud kasutusele häid ja uuenduslikke praktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere suurima probleemiga - liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre.



Põllumajandustegevusest pärinevad toitained nagu lämmastik ja fosfor mõjutavad oluliselt Läänemere olukorda, põhjustades mere eutrofeerumist. Õnneks on nii meetodeid, mis võimaldavad seda mõju vähendada, kui ka talunikke, kes neid meetodeid rakendada soovivad. Üks ilmsemaid võimalusi oluliselt vähendada negatiivset keskkonnamõju, sealhulgas lämmastiku ja fosfori äravoolu, on üleminek maheviljelusele. Samas on võimalusi keskkonnajälje vähendamiseks ka intensiivses põllumajandustootmises. Näiteks hoiustades õigesti silo ja väetist, luues tehismärgalasid, vähendades kündmist, võttes kasutusele uusi moodsaid tehnoloogiaid nagu täppisviljelus või rakendades toitainebilanssi.“Soovime auhinnaga tunnustada tublisid põllumehi, kes leiavad igapäevase nõudliku ning ajamahuka töö kõrvalt võimalusi keskkonna säästmiseks ning aitavad seeläbi Läänemerd hoida,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juht ning keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman.

Konkursil on kaks vooru: kohalik ning rahvusvaheline, kus osalevad üheksa Läänemere riigi talunikud. Iga riigi žürii valib välja kohaliku võitja, kes saab auhinnaks 1000 eurot ning esindab riiki rahvusvahelisel konkursil. Peaauhinna võitja saab 10 000 eurot auhinnaraha. Kandideerida võivad nii suured kui väikesed, mahedad kui tavatoomisega põllumajandustootjad, taime- kui ka loomakasvatajad.

Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi ja teiste partneritega korraldab rahvusvahelist Läänemere-sõbralike põllumajandustootjate konkurssi seitsmendat korda. Eesti-sisesele konkursile saab kandidaate esitada 2018. aasta algusest kuni märtsi lõpuni. Kohaliku vooru võitja kuulutatakse välja 2018. aasta kevadel, rahvusvaheline võitja selgub aga sügisel. Rohkem infot leiab Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt: http://elfond.ee/teoksil#/projektid/laanemere-sobralik-pollumajandustootja

Eestit varasematel aastatel rahvusvahelisel  konkursil esindanud kohaliku konkursi võitjad on Konju mõisa mahetalu Ida-Virumaat, Mätiku talu Pärnumaal, Viraito OÜ Jõgevamaal, Marjasoo talu Tartumaal,perekond Tobreluts Põlvamaal ja Saidafarm Harjumaalt. Eelnevalt on rahvusvahelise peaauhinna võitnud Katariina Vapola ja Jyrki Ankelo Soomest (2009),Håkan ja Teri Lee Eriksson Rootsist (2010),Marian Rak Poolast (2011), Juhan Särgava (Saidafarm) Eestist (2013), Juris Cirulis ja Vija Cirule Läitst (2014) ning Minna Sakki-Eerola ja Markus Eerola Soomest (2015). 2016. ja 2017. aastal konkurssi ei korraldatud.

2018. aasta konkurss kuulutati välja Eestimaa Looduse Fondi korraldataval konverentsil, kus osalevad nii keskkonnaühendused, põllumajandustootjate organisatsioonid, talunikud, põllumajanduseksperdid ja ametnikud. ELi Nõukogu Eesti eesistumise raames ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel toimuva konverentsi “ÜPP 2020. Jätkusuutliku põllumajanduse poole” eesmärk on soodustada diskussiooni 2020. aasta järgse ÜPP teemal ning aidata kaasa tasakaalustatuma ja keskkonnasõbralikuma põllumajanduspoliitika kujundamisele Euroopa Liidus.

x

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more