Vahel ei lähegi kõige hullemini
Juuni keskpaigas
toimus Euroopa Parlamendi täiskogul hääletus pestitsiidide ja
ökoalade teemal. Nimelt lähevad ökoaladena kirja ka lämmastikku
siduvad kultuurid, kusjuures mingeid erilisi piiranguid seal
pestitsiidide kasutamiseks seni polnud, mis teeb need alad muidugi
„ökoaladena” mõttetuks. Euroopa Komisjon otsustas siin teha
väikese vigadeparanduse ja keelustada delegeeritud õigusaktiga
ökoaladel pestitsiid – midagi, mis võiks ju olla
iseenesestmõistetav.
Paraku leidis
Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon (kellele meeldib
inglisepäraselt, siis „komitee”), et selline muutus on
vastuvõetamatu ja tegi parlamendi täiskogule ettepaneku see
delegeeritud akt tagasi lükata. Kirjutasin sellest oma eelmises postituses.
Veto jõustumiseks
oleks vaja parlamendi absoluutset häälteenamust. Kõik suuremad
Euroopa keskkonnaorganisatsioonid andsid endast parima, et seda ei
juhtuks. Kirjutati, helistati, säutsuti jne võimalikult paljude
Euroopa Parlamendi liikmete suunal. Eks andsin oma jõukohase panuse
minagi.
Hääletus ise läks
õige napilt. Ökoaladel jätkuva mürgitamise poolt oli tegelikult
hääletanute lihtenamus, kuid õnneks antud juhul sellest ei
piisanud. Absoluutsest häälteenamusest jäi puudu veidi üle kümne
hääle, nii et Komisjoni delegeeritud akt võib jõustuda. Üks
väike sammuke paremuse poole on astutud!
Keskkonnaorganisatsioonid
on arusaadavalt rõõmsad. Siiski ei maksa unustada, et kõnealune
otsus puudutav vaid väga pisikest osa Euroopa Liidu
põllumajandusmaad - mujal võib mürgitamine rahumeeli jätkuda.
Pestitsiididest tulenevate ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame
põllumajanduspoliitika radikaalset reformi.
Postituse autor:
Aleksei Lotman
Comments
Post a Comment