Vahel ei lähegi kõige hullemini



Juuni keskpaigas toimus Euroopa Parlamendi täiskogul hääletus pestitsiidide ja ökoalade teemal. Nimelt lähevad ökoaladena kirja ka lämmastikku siduvad kultuurid, kusjuures mingeid erilisi piiranguid seal pestitsiidide kasutamiseks seni polnud, mis teeb need alad muidugi „ökoaladena” mõttetuks. Euroopa Komisjon otsustas siin teha väikese vigadeparanduse ja keelustada delegeeritud õigusaktiga ökoaladel pestitsiid – midagi, mis võiks ju olla iseenesestmõistetav.



Paraku leidis Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon (kellele meeldib inglisepäraselt, siis „komitee”), et selline muutus on vastuvõetamatu ja tegi parlamendi täiskogule ettepaneku see delegeeritud akt tagasi lükata. Kirjutasin sellest oma eelmises postituses.

Veto jõustumiseks oleks vaja parlamendi absoluutset häälteenamust. Kõik suuremad Euroopa keskkonnaorganisatsioonid andsid endast parima, et seda ei juhtuks. Kirjutati, helistati, säutsuti jne võimalikult paljude Euroopa Parlamendi liikmete suunal. Eks andsin oma jõukohase panuse minagi.

Hääletus ise läks õige napilt. Ökoaladel jätkuva mürgitamise poolt oli tegelikult hääletanute lihtenamus, kuid õnneks antud juhul sellest ei piisanud. Absoluutsest häälteenamusest jäi puudu veidi üle kümne hääle, nii et Komisjoni delegeeritud akt võib jõustuda. Üks väike sammuke paremuse poole on astutud!

Keskkonnaorganisatsioonid on arusaadavalt rõõmsad. Siiski ei maksa unustada, et kõnealune otsus puudutav vaid väga pisikest osa Euroopa Liidu põllumajandusmaad - mujal võib mürgitamine rahumeeli jätkuda. Pestitsiididest tulenevate ohtude otsustavaks vähendamiseks vajame põllumajanduspoliitika radikaalset reformi.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Conference in Estonia: "CAP 2020. Towards sustainable agriculture"