„Puudega maad” - üks lõputu saaga


Hiljuti pöördus mu poole taas kord üks tuttav talupidaja, kelle lihaveised hooldavad väga väärtuslikke rannaniite. PRIA oli tema maadest märkimisväärse osa kuulutanud „abikõlbmatuks”. See kõik on justkui deja-vu aastast 2006, mida paraku olen ikka ja jälle kogenud ka vahepealsetel aastatel. Jutt ei ole siinkohal vaidlusest hoolduse kvaliteedi üle – kas kõik platsid on piisava koormusega karjatatud – vaid just nimelt selle üle, kas need tükid karjamaast, kus leidub mõni põlvekõrgune kadakas, üldse on toetuse maksmist võimaldava karjamaa osad. Kui ei ole, on tegu „pindalaerinevusega”, mis ÜPP kõnepruugis on üks kurjakuulutav sõna – kohe võib hakata tiksuma võimalus varem „abikõlbmatule” alale makstud toetuste tagasinõudmiseks.

Pilt, kuidas PRIA ametnik kõnnib GPS-seadmega ümber kümnekonnast põlvekõrgusest kadakast koosneva hõreda tukakese, oleks naljakas, kui see poleks tegelikult jõle. Antud juhul tähendab see järjekordse toetuste tagasinõude ohtu. Võiks süüdistada konkreetseid ametnikke tobedas käitumises, kui see poleks ikka ja jälle kordunud ametnike vahetustest sõltumata.

Ma olen väsinud neist aruteludest ühelt poolt meie Põllumajandusministeeriumi (nüüdse Maaeluministeeriumi) ja PRIA ametnike ning teiselt poolt Euroopa Komisjoni asjapulkadega, kus esimesed väidavad, et nemad täidavad vaid Euroopa Liidu õigusakte ning teised omakorda räägivad sellest, kuis kõik probleemid tulenevad „õigusaktide vääritimõistmisest liikmesriikides”. Olles uurinud rohkem kui tahaks nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke õigusakte, võin öelda, et pada sõimab katelt. Kannatajateks on aga oma tööd ausalt teinud talupidajad.

Kogu see jant näitab veel kord, et senine ÜPP vajab täielikku muutust. Jutt, justkui tänane poliitika toetaks „euroopalikku põllumajandusmudelit” on täielik demagoogia. Kõrge loodusväärtusega põllumajandust diskrimineeritakse järjekindlalt, kuigi just neid talusid armastatakse näidata ÜPP tarvilikkust demonstreerivatel plakatitel. Radikaalne ÜPP reform on hädavajalik.

Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more