„Puudega maad” - üks lõputu saaga
Hiljuti pöördus mu
poole taas kord üks tuttav talupidaja, kelle lihaveised hooldavad
väga väärtuslikke rannaniite. PRIA oli tema maadest märkimisväärse
osa kuulutanud „abikõlbmatuks”. See kõik on justkui deja-vu
aastast 2006, mida paraku olen ikka ja jälle kogenud ka
vahepealsetel aastatel. Jutt ei ole siinkohal vaidlusest hoolduse
kvaliteedi üle – kas kõik platsid on piisava koormusega
karjatatud – vaid just nimelt selle üle, kas need tükid
karjamaast, kus leidub mõni põlvekõrgune kadakas, üldse on
toetuse maksmist võimaldava karjamaa osad. Kui ei ole, on tegu
„pindalaerinevusega”, mis ÜPP kõnepruugis on üks kurjakuulutav
sõna – kohe võib hakata tiksuma võimalus varem „abikõlbmatule”
alale makstud toetuste tagasinõudmiseks.
Pilt, kuidas PRIA
ametnik kõnnib GPS-seadmega ümber kümnekonnast põlvekõrgusest
kadakast koosneva hõreda tukakese, oleks naljakas, kui see poleks
tegelikult jõle. Antud juhul tähendab see järjekordse toetuste
tagasinõude ohtu. Võiks süüdistada konkreetseid ametnikke tobedas
käitumises, kui see poleks ikka ja jälle kordunud ametnike
vahetustest sõltumata.
Ma olen väsinud
neist aruteludest ühelt poolt meie Põllumajandusministeeriumi
(nüüdse Maaeluministeeriumi) ja PRIA ametnike ning teiselt poolt
Euroopa Komisjoni asjapulkadega, kus esimesed väidavad, et nemad
täidavad vaid Euroopa Liidu õigusakte ning teised omakorda räägivad
sellest, kuis kõik probleemid tulenevad „õigusaktide
vääritimõistmisest liikmesriikides”. Olles uurinud rohkem kui
tahaks nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke õigusakte, võin öelda,
et pada sõimab katelt. Kannatajateks on aga oma tööd ausalt teinud
talupidajad.
Kogu see jant näitab
veel kord, et senine ÜPP vajab täielikku muutust. Jutt, justkui
tänane poliitika toetaks „euroopalikku põllumajandusmudelit” on
täielik demagoogia. Kõrge loodusväärtusega põllumajandust
diskrimineeritakse järjekindlalt, kuigi just neid talusid
armastatakse näidata ÜPP tarvilikkust demonstreerivatel plakatitel.
Radikaalne ÜPP reform on hädavajalik.
Postituse autor: Aleksei Lotman
Comments
Post a Comment