Miks ründavad keskkonnaühendused Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat?
Miks ründavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogia Ühing ja PärandkooslusteKaitse Ühing Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat?
No olgem ausad, ega
me siis üksi: enam kui kakssada erinevat Euroopa kodanikühendust
nõuavad ÜPP radikaalset muutust. Asjal on ikka sügavam põhjus.
Tegelikult alustasin juba oma 29. märtsi postituses selgitamist,
miks me oleme veendunud, et ÜPP on katki. Kuivõrd mõnes mõttes
jätkan praegu sealt, kus eelmine kord pooleli jäin, soovitaksin ka kõnealune postitus üle lugeda.
Tegime koos kolleeg
Kuno Kasakuga mõned statistilised analüüsid kontrollimaks, kas
tervemõistuslik arusaam, et makstes ebaselge eesmärgiga toetusi
(mida ÜPP 1. samba otsetoetused kahtlemata on), toetame tegelikult
väetise, sööda ja pestitsiidide liigostmist ning sellega kaasnevat
keskkonnakahju, peab vett. Toetuste ebavõrdne jaotus, mis on küll
vaieldamatult ebaõiglane, pakkus võimalust võrrelda erineva
toetustasemega riikide põllumajandus-keskkonna näitajaid, mis on
avalikult saadaval Euroopa Liidu statistikaasutuse Eurostat kodulehel.
Oletus osutus
õigeks: mida kõrgemad toetused, seda rohkem keskkonnaprobleeme.
Tänaseks oleme tulemused eesti keeles osaliselt ka avaldanud (Lotman
ja Kasak. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika – kas ka
päriselt roheline? Akadeemia nr. 3 – 2017). Detailidega
tutvumiseks soovitaksingi eelviidatud artiklit lugeda. Artikli leiab SIIT.
Et aga üks pilt
pidavat ütlema rohkem kui tuhat sõna, siis siiski üks graafik
näitamaks toitainebilansi seost ÜPP 1. samba otsetoetustega:
Just toitainebilanss
näitab ära vee ja õhu saastamise riski, seega, mida suuremad
otsetoetused, seda suurem saasteoht. Et otsetoetused moodustavad ÜPP
eelarvest ligikaudu kolmveerandi, võib taas kord sedastada, et tegu
on keskkonnakahjuliku poliitikaga, mis vajab radikaalset muutust.
Postituse autor:
Aleksei Lotman
Comments
Post a Comment