Miks ründavad keskkonnaühendused Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat?


No olgem ausad, ega me siis üksi: enam kui kakssada erinevat Euroopa kodanikühendust nõuavad ÜPP radikaalset muutust. Asjal on ikka sügavam põhjus. Tegelikult alustasin juba oma 29. märtsi postituses selgitamist, miks me oleme veendunud, et ÜPP on katki. Kuivõrd mõnes mõttes jätkan praegu sealt, kus eelmine kord pooleli jäin, soovitaksin ka kõnealune postitus üle lugeda.



Tegime koos kolleeg Kuno Kasakuga mõned statistilised analüüsid kontrollimaks, kas tervemõistuslik arusaam, et makstes ebaselge eesmärgiga toetusi (mida ÜPP 1. samba otsetoetused kahtlemata on), toetame tegelikult väetise, sööda ja pestitsiidide liigostmist ning sellega kaasnevat keskkonnakahju, peab vett. Toetuste ebavõrdne jaotus, mis on küll vaieldamatult ebaõiglane, pakkus võimalust võrrelda erineva toetustasemega riikide põllumajandus-keskkonna näitajaid, mis on avalikult saadaval Euroopa Liidu statistikaasutuse Eurostat kodulehel.

Oletus osutus õigeks: mida kõrgemad toetused, seda rohkem keskkonnaprobleeme. Tänaseks oleme tulemused eesti keeles osaliselt ka avaldanud (Lotman ja Kasak. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika – kas ka päriselt roheline? Akadeemia nr. 3 – 2017). Detailidega tutvumiseks soovitaksingi eelviidatud artiklit lugeda. Artikli leiab SIIT.

Et aga üks pilt pidavat ütlema rohkem kui tuhat sõna, siis siiski üks graafik näitamaks toitainebilansi seost ÜPP 1. samba otsetoetustega:



Just toitainebilanss näitab ära vee ja õhu saastamise riski, seega, mida suuremad otsetoetused, seda suurem saasteoht. Et otsetoetused moodustavad ÜPP eelarvest ligikaudu kolmveerandi, võib taas kord sedastada, et tegu on keskkonnakahjuliku poliitikaga, mis vajab radikaalset muutust.


Postituse autor: Aleksei Lotman

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

PRESS RELEASE: European Union’s agricultural policy needs a significant change

Image
Environmental and agricultural organisations, farmers, scientists, officials and other participants attended a conference on 1st and 2nd of September in Tallinn and Matsalu to discuss the future of the EU’s common agricultural policy (CAP). Despite their versatile background, most speakers found that the CAP requires significant changes. Multiple participants signed an open letter addressed to the Agriculture and Fisheries Council of the European Union and other relevant EU decision-makers with their proposals how to repair the policy. Speakers at the conference stressed the importance of agriculture in providing food and various public goods. At the same time negative sides of the present-day agriculture like impact on water, problems with pesticides, biodiversity loss, hardship faced by family farms and land grabbing were discussed. Positive examples of dealing with these problems were also presented. The overall conclusion shared by most speakers, however, was that CAP does secur
Read more

A piece of somewhat better news. Version 2.0.

Image
I have written a post with a similar name  and this is indeed something linked both in substance and in form. The two stories form an interesting pair of mosaic mirror images, where some aspects are almost identical and some more or less precisely opposite. Several chemicals, including many biocides and pesticides can disrupt the endocrine system. Such effects have been documented long ago and are now considered a major hazard. European Parliament held a vote on the subject of endocrine disrupting chemicals (EDCs) in the beginning of October. The Commission had, after long delay finally adopted a delegated regulation on EDCs – something that the European Court of Justice had demanded it to do long ago. The delegated regulation, however, fell short of what is necessary to protect our health and environment from the hazards of EDCs, and as such was not in accord with the delegated powers given to the Commission by the existing regulations on pesticides and biocide
Read more

Milline finantsraamistik tagaks Euroopa Liidu kestliku arengu pärast 2020. aastat?

Üle-eelmisespostituses kirjutasin Euroopa Komisjoni üllitatud aruteludokumendist ühenduse rahanduse tuleviku teemal. Vaadates otsa seal pakutud võimalikele tulevikustsenaariumitele leidsin, et ainus üldse pikemat arutelu vääriv lahendus on neljandana pakutav, millele oli pandud ambitsioonikas nimi „põhjalikud ümberkorraldused”. Siiski on ka selle näol tegemist pigem pisikeste sammudega õiges suunas kui tõelise tulevikuvaatega. Sestap siis võtan pakutud neljanda stsenaariumi aluseks ja sellest lähtudes visandan mõned mõtted tõeliselt jätkusuutliku Euroopa jaoks sobiva finantsraamistiku kohta. Nimetagem siis seda stsenaariumiks 4.1. „Säästva Euroopa rahandus. Põhjalikud ümberkorraldused – päriselt”. Kuivõrd käesoleva blogi eesmärk on töötada eelkõige säästva põllumajanduse nimel, on põllumajanduspoliitikaga seonduvad kulud veidi põhjalikumalt lahti kirjutatud võrreldes muude valdkondadega. Üldine suundumus 1. Maksed kavandatakse ainult sinna, kus need on vajaliku turu poolt mitt
Read more