Pilk ühisele põllumajanduspoliitikale uue kümnendi hakul
Siin blogis on korduvalt juttu olnud, et ÜPP keskkonnajälg jätab soovida ja seetõttu vajab see poliitika tõsist reformi . ÜPP rahastus on EL tasemel eelkõige 1. sambas ja mida suuremad on sellest makstavad otsetoetused, seda halvemad on keskkonnanäitajad . Poollooduslike koosluste ja teiste kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaade majandajaid diskrimineeritakse süstemaatiliselt. Just seetõttu korraldas Eestimaa Looduse Fond koostöös kolleegidega Eestist ja mujalt Euroopast reformi käivitamise eel rahvusvahelise konverentsi Euroopa põllumajanduse tulevikust, mille osalejad samuti leidsid, et ÜPP vajab suurt muutust . Kirjutatud on sellestki, et reformi ettepanek, mis sõnastas 2020. aasta järgse ÜPP määruste eelnõud ja mille Euroopa Komisjon üllitas ülemöödunud aastal, valmistab keskkonna mõttes pigem pettumus t. Ajale jalgu jäänud kahesambalisest struktuurist ei ole loobutud, 1. sambast kavatsetakse jätkata eesmärgistamata otsetoetusi, sedakorda on kavas esimesele (tegelikult p...